Õppeprogrammi eesmärk: Tutvuda maavarade, nende omadustega ja kasutamisega meie igapäevases elus.Teadvustada maavarade kasutamisega seotud probleemide komplekssust (varud, kaevandamine, keskkonnaprobleemid, taaskasutus).Tutvuda Eesti maavarade, eriti põlevkivi kasutamise ja tähtsusega. Seostada teadmisi geoloogia, keemia, keskkonnakaitse ja majanduse alal.

Õpitulemused:

Õpilased tunnevad Eesti olulisemaid maavarasid; tutvuvad põlevkivi kasutamisega, teavad maavarade kasutusalasid ja nende kaevandamisega seonduvaid keskkonnaprobleeme, maavarade olulisust poliitika ja majanduse seisukohast ja oskavad arutleda ja pakkuda lahendusi; õpilased teavad rohkem taaskasutusest seoses igapäevaste elektroonikaseadmete ja tarbeesemetega, suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus ja säästliku eluviisi harjumused.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Programmi seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega

Programmi tulemusena ja uute teadmiste toel, näiteks metallide taaskasutuse osas tarbe- ja elektroonikakaupades (arvutid, televiisorid, nutiseadmed, elektripirnid jm), põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnaprobleemide teemal, suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus ja kujunevad säästva eluviisi harjumused ning hoiakud.

 Seosed riikliku õppekavaga (ainekavade ja/või üldpädevuste ja/või läbivate teemadega)

Põhikooli riiklik õppekava

2.1.6.16. Eesti loodusvarad

Õpitulemused

Õpilane:

1) nimetab taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid Eestis ning toob nende kasutamise näiteid;

2) oskab eristada graniiti, paekivi, põlevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast;

3) toob näiteid taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste kohta oma kodukohas;

4) selgitab mõistliku tarbimise vajadust, lähtudes seosest loodusvarad – tarbimine – jäätmed.

Õppesisu

Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Loodusvarad energiaallikatena. Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid.

Mõisted: loodusvarad, taastuvad ja taastumatud loodusvarad, maavarad, setted, liiv, kruus, savi, turvas, kivim, lubjakivi, graniit, põlevkivi, karjäär, maa-alune kaevandus, energia, soojus- ja elektrienergia.

 

2.3.4.7. Loodusvööndid

Õpitulemused.

Õpilane:

7) kirjeldab ja võrdleb teabeallikate põhjal etteantud piirkondi: geograafilist asendit, pinnamoodi, kliimat, veestikku, mullastikku, taimestikku, maakasutust, loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku ja majandust ning analüüsib nendevahelisi seoseid.

 

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1) teabeallikate põhjal etteantud piirkonna iseloomustuse koostamine, kus on analüüsitud looduskomponentide vastastikuseid seoseid ning inimtegevust ja keskkonnaprobleeme;

2.3.4.8. Euroopa ja Eesti geograafiline asend, pinnamood ning geoloogia

Õpitulemused

Õppesisu. Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1) Eesti ja mõne teise Euroopa riigi geograafilise asendi võrdlemine; 2) teabeallikate põhjal ülevaate koostamine kodumaakonna pinnamoest ja maavaradest ning seostamine geoloogilise ehitusega.

 

2.3.4.13. Euroopa ja Eesti majandus

Õpitulemused

Õpilane:

3) selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale;

5) analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust; iseloomustab põlevkivi kasutamist energiat tootes.

Õppesisu. Majandusressursid

Energiaallikad, nende kasutamise eelised ja puudused. Euroopa energiamajandus ja energiaprobleemid. Eesti energiamajandus. Põlevkivi kasutamine ja keskkonnaprobleemid.

Põhimõisted: majanduskaardid, majandusressursid, taastuvad ja taastumatud loodusvarad,

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: kahe Euroopa riigi energiaallikate kasutamise analüüsimine elektrienergia tootmisel.

 

2.5.4.2. Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus

Õpitulemused

Õpilane:

 2) seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid (sümboleid) (~25, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg); loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis;

 4) teab keemiliste elementide liigitamist metallilisteks ja mittemetallilisteks ning nende paiknemist perioodilisustabelis; toob näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus;

5) eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist.

Õppesisu

Aatomi ehitus. Keemilised elemendid, nende tähised. Keemiliste elementide omaduste perioodilisus, perioodilisustabel.

Keemiliste elementide metallilised ja mittemetallilised omadused, metallilised ja mittemetallilised elemendid perioodilisustabelis, metallid ja mittemetallid ning nende kasutamine igapäevaelus. Liht- ja liitained (keemilised ühendid).

Põhimõisted: keemiline element, elemendi aatomnumber (järjenumber), lihtaine, liitaine (keemiline ühend), aatommass, metall, mittemetall.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine:

1) internetist andmete otsimine keemiliste elementide kohta, nende võrdlemine ja süstematiseerimine.

Meetodid:

Rühmatöö, vaatlused, võrdlemine, töölehe täitmine, info otsimine internetist, tulemuste dokumenteerimine, kuulamine, arutelu ja kokkuvõte

Juhis õpetajale:

Saatvalt õpetajalt ootame koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega.

Sihtgrupp:

7-9 kl III kooliaste

Kestus:

3 x 45min

Grupi suurus:

25

Läbiviimise koht:

TÜ loodusmuuseum

Maakond:

Tartumaa

Otsekontakt:

Keel:

Eesti keel

Seotud failid:

Maavarad meie igapäevaelus 3
Author:
TÜ loodusmuuseum
Maavarad_igapäevaelus_3.pdf(458.53 KB)

Õppeprogrammi kirjeldus ja tellimise info.

Pikk kirjeldus:

Õppeprogrammi kirjeldus

Ajakava (3 x 45 min)

1. Sissejuhatus programmi, töökorralduse, reeglite ja ajakava tutvustamine õppeklassis. 5 minutit

2. Koolis õpitu meeldetuletamine – kivim, maavara, loodusvara. 5 minutit

3. Rühmatöö ülesannete lahendamine. Kokkuvõted. 100 minutit

4. TÜ loodusmuuseumis maavaradega tutvumine. 25 minutit

 

Õppeprogrammi sisu ja tegevuste kirjeldused

1. Sissejuhatus programmi, töökorralduse, reeglite ja ajakava tutvustamine.

Õppeklassis tutvustatakse programmi töökorraldust, ajakava ja reegleid.

2. Koolis õpitu meeldetuletamine. Kivim, maavara, loodusvara, geoloogia olulisus.

3. Rühmatöö ülesannete lahendamine. Kokkuvõte. Rühmatöö ülesannete lahendamine toimub õppeklassis.Ülesannete ja meetodite sissejuhatav tutvustamine õpilastele. Rühmas on soovitatavalt 3–4 õpilast. Kokku on lahendamiseks kuus erineva teemaga ülesannet, viies ja kuues ülesanne on raskemad. Programmis käsitletakse ülesannetega seonduvalt ka maavaradega seotud keskkonnaprobleeme ja uuritakse lahendusvõimalusi, näiteks nutitelefonide elementide taaskasutus, tarbekaupade elementide kasutamine ja taaskasutus (näiteks elektripirnid), põlevkivi kaevandamise ja tööstuse ja energeetikaga seonduvad keskkonnaprobleemid jne.

Maavarad igapäevaelus programmi ülesanded:

            1. Maavarade praktiline äratundmine-määramine.

            2. Millist maavara on igapäevaelu tavaesemete valmistamiseks kasutatud?

            3. Eesti põlevkivi kasutamine ja väärtusahel.

            4. Elemendid inimese kehas.

            5. Riikide maavararessursside võrdlemine.

            6. Elemendid nutitelefonis ja nende taaskasutus.

Kokkuvõte tehakse rühmatööde ülesannete lõpetamisel koos rühma õpilastega.

4. TÜ loodusmuuseumis maavaradega tutvumine.

 Loodusmuuseumis tutvutakse maavarade, kivimite ja mineraalide näidistega.

Viimati uuendatud:

03.01.2021