Soodsa ilma korral alustatakse programmiga loodusmaja õues: millised puud ja rohttaimed seal kasvavad, millised neist ja miks võiks huvi pakkuda loomariigile. Õuepuuris on küülikud, neid vaadeldakse või lastakse nad jooksuaeda liikuma. Sobival aastaajal saab küülikut toita õuelt korjatud taimedega, sealjuures arutledes teemal toiduahel. Kui juhendajal on kaasas koer, tutvustatakse teda lastele ja selgitatakse koera suhtes sobivat käitumist. Kokkuleppel saatvate õpetajatega on sooja ja kuiva ilma korral võimalik osa programmi mahust läbi viia värskes õhus.

Loodusmajja sisenedes riietutakse lahti. Pärast eakohast loodusmaja lühitutvustust ja turvareeglites kokkuleppimist jagatakse lapsed kahte rühma. Loodusmaja poolt on kaks juhendajat, kumbki juhendaja viib oma teemat läbi kordamööda kummagi rühmaga. Loomadega suhtlemine on sensitiivne teema, seepärast pole programmi tegevuskava ajaliselt väga range. Kindlaks jääb muidugi kokkulepitud lõpetamise kellaaeg.

Üks rühm jääb alumisele korrusele tutvuma loodusmajas elavate selgrootute, kalade, kahepaiksete ja roomajatega. Igale elusolendile pühendatakse niipalju aega, kui konkreetsete laste jaoks vaja. Kõiki loodusmaja loomi ükshaaval nagunii uurida ei jõua. Selgrootute puhul on võimalus vaadelda mune ja erinevas vanuses isendeid. Juhendaja võtab loomi terraariumist välja, lapsed saavad lähedalt vaadata, kes soovib, saab ettevaatlikult puudutada. Tuleb võtta aega ja anda võimalust rahulikult keskenduda. Tänuväärsed tegelased on teod ja putukad, sest neid on palju, kõik huvilised pääsevad loomadele lähedale ja leiavad sageli isikliku kontakti. Ka roomajad on enamus lastele väga huvipakkuvad, juba ainuüksi kilpkonni on meil 3 liiki, lisaks maod ja sisalikud. Külmavereliste loomade tutvustamisel räägitakse nende elupaikadest looduses ja sellest tulenevalt erivajadustest inimese juures elades.

Teine rühm läheb ülemisele korrusele, kus teemaks Eesti metsade loomad ja veekogude kalad. Juttu näitlikustavad kollektsioon nahkadest, kontidest, sarvedest jms, lisaks erinevast materjalist kala-nukud. Abiks on spetsialistide tehtud suuremõõtmelised fotod. Kõike saavad lapsed vaadata ja oma käes katsuda. Lindudest räägitakse täpsemalt, kui tullakse tagasi alumisele korrusele soojavereliste ruumi, sest seal leidub alati kohalike linnuliikide esindajaid, hetkel vutid ja tuvid. Elavnurgas on valik tavalisemaid lemmikloomi, lisaks mõned eksootilised linnud ja loomad. Räägitakse erinevatest liikidest ja lemmikloomade pidamise reeglitest üldiselt. Loomi ja linde saab puudutada või käes hoida vastavalt hetkeolukorrale, järgides loomade heaolu. Lastele, kellel on allergia või kes mõnda loomaliiki kardavad, leitakse ealiselt sobiv tegevus eraldi ruumis oma õpetaja järelvalve all.

2.-3.klassi õpilased saavad pärast tegevusi rühmades lisaülesande: teha intervjuu kõige rohkem meeldinud loomaga. Õpilastele jagatakse kirjutusalused, paberid ja kirjutusvahendid. Juhendaja seletab lahti ülesande sisu ja kirjutab tahvlile suunavad küsimused loomale: kus elab, mida sööb, kuidas paljuneb. Lõpuks joonistab õpilane intervjueeritavast pildi. Programmi selle osa ajal saavad kõik õpilased loodusmajas vabalt ringi liikuda, istuda, seista või lamada, nagu mugavam tundub loomaga suhtlemiseks. Juhendajad ja õpetajad on lastega koos ja vajadusel vastavad küsimustele, kuid ei tee nende eest tööd ära! See on ka vaba aeg, mil lapsed saavad soovi korral loomi pildistada.

Nooremad lapsed saavad sobivad töövahendid, et endale kõige rohkem meeldima hakanud loomast pilt joonistada. Sobiva ilma korral võivad lapsed kilpkonni või teisi loomi õue jalutama viia. Kilpkonnad liiguvad looduses ootamatult kiiresti, neid tuleb korralikult valvata ja lapsed saavad tunda, mida tähendab kellegi eest vastutamine.

Vastavalt eelnevale kokkuleppele loodusmajaga võib kaasa võtta loomadele sobivat toitu. Lastele meeldib ka endile neid asju kohapeal süüa: porgand, õun, kapsas, kaalikas, erinevad seemned ja pähklid, kuivatatud leib jms