Looduskaitse ja kaasamise õpiõu
Raul Savimaa

Looduskaitse ja kaasamise õpiõues uurime mitmekesise linnalähedase metsaala põhjal praktilise loodushoiu, keskkonnast hoolimise, elurikkuse säilitamise, säästva eluviisi, kliimamuutuste, looduskaitse ja teisi keskkonnahoiu aktuaalsete probleemidega seotud teemasid ja nende lahendus­võimalusi. Arutleme sobivate loodushoidlike ja looduskaitseliste tegevuste ning kaasamisvõimaluste üle.

Õpiõue asukoht on valitud ja seostatud õppeprogrammi eesmärkidega. Kopranõmme loodusala on mitmekesine linnalähedane metsaala elu- ja tööstuspiirkonna vahel, sobides hästi õppeprogrammis sätestatud eesmärkide saavutamiseks. 12 hektari suurune ala sisaldab erinevaid looduskooslusi aga ka inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju elurikkusele ja keskkonnale.

Õpipädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

Õpitulemus: õpilastel on arusaam loodushoiu olulisusest, õpilastel on teadmised säästliku ja jätkusuutliku käitumise ning nende rakendamise kohta. Õpilastel on esmased teadmised ringmajandusest, kliimamuutuste mõjust Eesti loodusele ning meeskonnatöö ja kaasamise oskused.
Õppeprogrammi läbimisel
õpilane teab:
- kuidas on looduses taimed ja loomad seotud kasvukohatingimustega (sademed, maapinna niiskus, mullastik),
- milline on metsa eluring ja seda arvestav looduskasutus,
- milliseid looduse hüvesid (ökosüsteemiteenuseid) on võimalik metsast saada,
- kuidas läbi tarbimisharjumuste ja looduskäitumise toetada jätkusuutlikku tasakaalu ja loodushoidu,
- kuidas on võimalik panustada looduskaitsesse Eestis;
õpilane oskab:
- looduses käimisel ja aktiivsel liikumisel arvestada oma käitumise mõju loodusele,
- mõõta lihtsamaid keskkonnaparameetreid (õhu ja vee temperatuur ja kvaliteet, metsa vanus jm);
- kaasuda eakohaselt ja endale sobival viisil looduskaitselistesse tegevustesse ja teha koostööd;
õpilane tunneb:
- enamlevinuid puid (mänd, kuusk, kask, haab) ning eristab erinevaid õppealal leiduvaid metsa- ja kasvukohatüüpe (liivik, nõmm, lodumets, kõdusoo jm) ja nende taimestikku;
- sobivaid looduskaitselisi tegevusi elurikkuse säilitamiseks linnalähedases metsas ja metsasel puhkealal.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Seosed riikliku õppekavaga: mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes; oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi. Õppeprogrammis tutvustatav seotakse osaleva klassi ainekavaga riikliku õppekava baasil (nt 7. klass: mõõtmised ja tulemuste esitamine, aine olekud, sademed, väärtused ja väärtushinnangud, tervis ja tervislik elustiil, kehaline aktiivsus; 8. klass: kodanikuühiskond, suhtlemisoskus, inimtegevusega kaasnevad keskkonnaprobleemid, veestik; 9. klass: majandusgeograafia, tarbimine, Eesti kliima ja seda kujundavad tegurid).

Seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega: käsitletakse keskkonnakaitse ning looduskaitseliste tegevuste olulisust, säästlikku ja jätkusuutliku looduskasutust ning käitumist looduses, arutletakse kliimamuutuste mõju üle Eesti loodusele.

Meetodid:

Kasutatavad õppemeetodid:

  • vaatlus - tutvutakse ümbritseva õppekeskkonnaga, märgatakse nähtavaid seoseid;
  • võrdlus - nii loodusobjektide võrdlus kui ka tuntud teadmiste ja objektide võrdlus uute teadmistega (nt metsa eluringi kohta, looduse hüvede kohta, loodusest saadavate toodete kasutamise kohta jne);
  • interaktiivne loojutustus - õppeprogrammi eesmärgid seotakse õppekeskkonna ja selel ajaloo lugudega, et näidata oleviku kujunemist läbi mineviku ning selgitada nähtuste tagamaid ja seoseid, õpilased saavad loo kulgu mõjutada ja suunata fookust täiendavalt põhiteemadele just rohkem huvi pakkuvatele alamteemadele;
  • arutlusmeetod - õppijaid suunatakse mõtlema nähtustele ja seostele ning õppeprogrammis käsitletavatele teemadele läbi küsimuste, vajadusel annab juhendaja vastused;
  • dialoogimeetod ja heuristiline meetod - õppeprogrammi raames antavates mõõtmis- ja katseülesannetes ning looduse ja õppeainete sidumisega seotud ülesannetes antakse ülesanded esialgu juhendaja poolt ning õpilased lahendavad neid, seejärel avastavad õpilased ise seoseid ja juhendaja toetab neid;
  • juhendusmeetod ja praktikameetod - esmased näited praktilistes ülesannetes annab juhendaja ning seejärel tegutsevad õpilased õpetaja juhednamisel iseseisvalt.

Kasutatavad vahendid:

  • luup (3 tk iga 5-liikmelise tiimi kohta) ja mõõdulint (2 tk iga 5-liikmelise tiimi kohta) metsa vaatlemiseks ja objektide mõõtmiseks (programmi teema 2);
  • õppekohvrid puuliikide määramiseks (1 kohver iga 5-liikmelise tiimi kohta) (programmi teema 2);
  • õhukvaliteedi, veekvaliteedi ja pinnase mõõtmise seadmed (1 seade igast valdkonnast iga 5-liikmelise tiimi kohta);
  • abistav tööleht (1 tk igale 5-liikmelisele tiimile) (katab kõiki programmi teemasid).

Juhis õpetajale:

Õppekäigu kokkuleppimisel palume täpsustada õpperühma suurust, vanust ja võimalikke erivajadusi.

Õpilastel panna selge ilmastikukohased riided, eelkõige maastikule sobivad jalatsid. Soovitav on, et igal õpilasel on kaasas vesi vm jook 0,5 liitrit.

Õppekäigu ajal eeldame, et õpetaja tagab osalejate võimalikult asjakohase ja distsiplineeritud käitumise ning osaleb soovi korral omal äranägemisel kõikides moodulites.

Eesmärkides kirjeldatud õpiväljundite saavutamist hinnatakse esmaselt juhendaja poolt jooksvalt iga mooduli lõpus ning ühiselt suuliselt õppeprogrammi lõpus kokkuvõtete ja tagasiside arutelul.

Programmis osalenud õpetajalt küsitakse tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta e-kirjaga kahe nädala jooksul, lisades lingi tagasiside küsitlusele veebis (EU Survey keskkond). Tagasisideks sobib nii vastus veebikeskkonnas olevale küsitlusele kui e-kirjas esitatud tagasiside vastavalt õpetaja eelistustele. Õpetajale pakutakse soovi korral võimalust arutada kahe nädala jooksul peale kirjaliku tagasiside andmist tagasisidet ja parendusettepanekuid.

Sihtgrupp:

7-9 kl III kooliaste

Kestus:

üldjuhul 3 tundi, mis sisaldab piknikupausi, kokkuleppel ka muud võimalused olenevalt erisoovidest

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Aastaringselt
Kevad
Suvi
Sügis
Talv

Hind:

144€

Lisainfo:

Õppeprogrammi jooksul läbitakse u 2 km. Soovi korral on võimalik külastada u 1 km kaugusel asuvat jäätmejaama. Õppekeskkonna valikul on mitmekesisus, turvalisus ja ligipääsetavus olnud oluliseks kriteeriumiks. Maastik on üldiselt tasane ja kuiv. Õpilased saavad õppekeskkonnas vahetult tegutseda ning õppekeskond toetab loodushoiu teemade käsitlemist.

Ala on piiratud piirdeaia ja looduslike piiretega, lääneküljel kulgeb väikese intensiivsusega tee elupiirkonda. Õpperühm liigub üheskoos. Eksimisvõimalus puudub.

Programmi sihtrühm: 7.-9. klass, kuni 25 õpilast, suuremat gruppi käsitletakse vajadusel ja kokku­leppel kahe klassina ning kaasatakse täiendav juhendaja. Õpiõue läbiviimise saab kohandada nii liikumise kui muude erivajadusega õpilastele. Õppetöö toimub eesti keeles. Muukeelse õppeprogrammi läbiviimine tuleb eelnevalt eraldi kokku leppida.

Õpiõue läbiviimise saab kohandada nii liikumise kui muu erivajadusega õpilastele. Soovitav on, kui programmi tellija teavitab programmi kohandamise vajadusest ette.

Õppeasutuse soovil saab õppeprogrammi läbi viia ka mujal, näiteks talumetsas Lääne-Virumaal  või Viljandimaal. Soovi korral saab õppeprogrammi kohandada sobivaks koolilähedasel õuealale või õppeprogrammi korraldaja poolt organiseeritud õppealale.

Läbiviimise koht:

Kopranõmme loodusala

Läbiviimise asukoht:

59.467502, 24.927926

Maakond:

Harjumaa jätk

Keskus:

Programmi läbiviija:

Loodushariduskeskus SelgeSiht (SelgeSiht OÜ), juhendjad vt https://selgesiht.eu/loodusharidus/juhendajad/

Keel:

Eesti keel

Seotud failid:

Looduskaitse ja kaasamise õpiõu 7.-9. klassile
Author:
SelgeSiht OÜ
L55. Looduskaitse ja kaasamise õpiõu v202210.pdf(344.59 KB)

Looduskaitse ja kaasamise õpiõu 7.-9. klassile

Pikk kirjeldus:

Õppeprogrammis käsitletakse seostatult loodus- kultuuri-, sotsiaalset ja majanduslikku keskkonda ning on kujundatud sisult terviklik teaduspõhine programm, mis sisaldab eesmärgipäraseid ja programmi eesmärkide saavutamist toetavaid mõtestatud tegevusi. Kasutame mitmekesiseid kaasavaid õppemeetodeid, kohandades tegevused vastavale sihtrühmale.

Õpiõue raames käsitletakse kaheksat teemat. Programm läbitakse üheaegselt loodusretkena, mille raames tutvutakse õpikeskkonnaga ja samal ajal käsitletakse konkreetset sisuteemat – raja läbimisel on 8 temaatilist rajapunkti. Osalejad jaotatakse viide tiimi. Igale tiimile antakse tööleht, mis sisaldab teemakohaseid kontrollküsimusi. Teemad:

  1. Mina ja loodus (20 minutit). Suundume õppealale, koguneme lagendikule ja vaatame, mida enda ümber näeme. Tutvustame õppeprogrammi. Räägime ohutust viibimisest ja turvalisusest metsas. Lepime kokku käitumisreeglid õppeprogrammis ja õpperetkel. Kuidas me sõltume loodusest? Kuidas mõjutab loodus meid? Kuidas meie mõjutame loodust? Kasutatav meetod: arutelumeetod.
  2. Elurikkus, püsivus ja muutumine (30 minutit). Käime erinevates kasvukohatüüpides ja metsapiirkondades (liivik, nõmm, männik, kuusik, kaasik, lodumets ja salumets). Märkame erinevusi ja arutleme nende põhjuste üle. Räägime metsa elutsüklist, vaatame erinevas arengujärgus olevaid puid ja metsapõlvkondade vaheldumist. Mõõdame ja arvutame puude vanust ja kõrgust, määrame erinevaid puuliike tüvede põhjal. Kuidas elurikkust looduses märgata? Mõõdame vee ja õhu kvaliteeti. Mida uut saime teada seostest ja sõltuvusest looduses? Kasutatavad meetodid: vaatlus, võrdlus, interaktiivne loojutustus, arutelumeetod, dialoogimeetod, heuristiline meetod, juhendusmeetod, praktikameetod.
  3. Looduskasutus, ringmajandus ja tehnoloogia (20 minutit). Arutleme, kuidas kasutada looduse hüvesid (ökosüsteemiteenuseid) nii, et elurikkus ja looduskooslused säiluksid niihästi konkreetses õpileskkonnas kui Eestis üldiselt. Arutleme konkreetsete näidete põhjal, milline on jätkusuutlik looduskasutus ja majandus. Tutvume pärandkultuuriobjektidega (rändrahnud, Peeter Suure merekindluse Kaldase stolli ava) ja nende ajalooga, vaatleme metsatulekahju asukohta ja loodusesse toodud jäätmeid. Uurime, kuidas läbi tarbimisharjumuste ja looduskäitumise toetada jätkusuutlikku tasakaalu ja loodushoidu Kas uued tehnoloogilised lahendused päästavad maailma või on vajalikud teised lahendused? Kasutatavad meetodid: arutelumeetod, dialoogimeetod.
  4. Kliimamuutused maailmas ja Eestis (20 minutit). Kuidas on kliimamuutused mõjutanud elukeskkonda Maal? Milliseid märke näeme kliimamuutuste mõjust Eestis? Millised on sobivad tehnoloogiad kasvuhoonegaaside sidumiseks ja kliimamuutuste mõju vähendamiseks? Kasutatavad meetodid: arutelumeetod, dialoogimeetod.
  5. Looduskaitse Eestis ja maailmas (30 minutit). Tutvume looduskaitse ajalooga ja looduskaitsega tegelevate organisatsioonidega Eestis ja maailmas. Tutvume kesksete looduskaitseprobleemidega õpikeskkonna ja Eesti näitel ning levinumate praktiliste looduskaitseliste võtetega ja programmidega. Arutleme, kuidas on võimalik panustada looduskaitsesse Eestis. Kasutatavad meetodid: arutelumeetod, dialoogimeetod.
  6. Igaühe loodushoid – milleks ja kuidas? (20 minutit). Arutleme igaühe loodushoiu põhimõtete üle. Kuidas igapäevaselt käituda loodussäästlikult?  Kastutatavad meetodid: dialoogimeetod, heuristiline meetod.
  7. Kaasamine (20 minutit). Räägime kaasamisest loodushoius ja looduskaitses. Arutleme, milline saab olla õpilase roll loodushoiu sõnumite teemal. Kuidas ära tunda manipuleerimist ja rohepesu sõnumeid? Millised on head kaasamistehnikad? Kasutatavad meetodid: arutelumeetod, dialoogimeetod.
  8. Minust muutub maailm (20 minutit). Arutleme, kuidas saame oma tegevusega mõjutada loodushoidu. Millised võiksid olla eesmärgid looduse hoidmisel? Kas olla pigem kaasaja või kaasatav? Kuidas leida mõttekaaslasi? Järgmine loodushoidlik samm? Võtame kokku õppepäeval omandatu. Arutame, mis meelde jäi ja mida me sellest edaspidiseks kaasa võiksime võtta. Kasutatavad meetodid: arutelumeetod, dialoogimeetod.

Õppeprogrammi läbimise järgselt saadetakse õpetajale järeltegevuste leht, mis sisaldab teemade kokkuvõtet ning viiteid teemakohastele veebilehtedele ja filmidele. Järeltegevuste lehe kasutamine on vabatahtlik, ent annab õpetajale võimaluse õppeprogrammi teemade veelkordseks tagasisidestamiseks järgnevatel päevadel.

Viimati uuendatud:

30.11.2022