Loodushoiu õpiõues arutame ja kogeme ümbritsevale metsasele õpikeskkonnale tuginedes, milliseid hüvesid loodus pakub ning kuidas saame hoida looduslikku tasakaalu ja elurikkust läbi oma käitumise.
Õpiõue asukoht on valitud ja seostatud õppeprogrammi eesmärkidega. Kopranõmme loodusala on mitmekesine linnalähedane metsaala elu- ja tööstuspiirkonna vahel, sobides hästi õppeprogrammis sätestatud eesmärkide saavutamiseks. 12 hektari suurune ala sisaldab erinevaid looduskooslusi aga ka inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju elurikkusele ja keskkonnale. Lisaks erinevate metsatüüpidele ja loomade tegevuse jälgedele saame külastada Peeter Suure merekindluse Kaldase stolli ava ning Miku raudkive, võimalusel ka jäätmejaama. Õpiõue läbiviimise looduses saab kohandada ka liikumise ja muu erivajadusega õpilastele.
Praktiliste ülesannete lahendamiseks kasutame sobivaid vaatlus- ja mõõteseadmeid ning katsekomplekte. Õpiõu jooksul läbime tasasel maal ligikaudu 2 km, jäätmejaama külastamisel lisaks 1 km.
Õpipädevused:
Õpitulemused:
- õpilane teab, kuidas on looduses taimed ja loomas seotud kasvukohatingimustega (sademed, maapinna niiskus, mullastik), millistele puudele millised tingimused sobivad, milline on üldjoontes metsa eluring, kuidas koprad kujundavad oma elukeskkonda, miks kulupõletamine on ohtlik, kuidas inimtegevus mõjutab loodust, kuidas läbi tarbimisharjumuste ja jäätmete liigiti kogumise toetada jätkusuutlikku tasakaalu ja loodushoidu;
- õpilane oskab looduses käimisel ja aktiivsel liikumisel arvestada oma käitumise mõju loodusele, oskab näha seoseid ainetundide ja looduskeskkonna vahel;
- õpilane tunneb enamlevinuid puid (mänd, kuusk, kask, haab) ning eristab lihtsal viisil erinevaid metsa- ja kasvukohatüüpe (liivik, nõmm, lodumets, kõdusoo jm).
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seosed riikliku õppekavaga: väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest. Õppeprogrammis tutvustatav seotakse osaleva klassi loodusõpetuse ainekavaga riikliku õppekava baasil (nt 4. klass – taimed ja loomad inimese elus, puu vaatlus eri aastaaegadel, inimese sõltuvus loodusest, elu erinevates keskkonnatingimustes; 5. klass – vesi, loomade kohastumised, õhk, õhu saastamine, asula, keskkonnatingimused; 6. klass – mets elukeskkonnana, metsatüübid, elurikkus, tasakaal, inimese mõju, loodus- ja keskkonnakaitse).
Seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega: käsitletakse metsa eluringi, säästvat looduskasutust ning käitumist looduses, arutletakse kliimamuutuste mõju üle Eesti loodusele.
Programm on läbivalt seotud keskkonna ja jätkusuutlik arengu teemadega.
Meetodid:
Kasutatavad õppemeetodid:
- vaatlus - tutvutakse ümbritseva õppekeskkonnaga, märgatakse nähtavaid seoseid;
- võrdlus - nii loodusobjektide võrdlus kui ka tuntud teadmiste ja objektide võrdlus uute teadmistega (nt metsa eluringi kohta, looduse hüvede kohta, loodusest saadavate toodete kasutamise kohta jne);
- interaktiivne loojutustus - õppeprogrammi eesmärgid seotakse õppekeskkonna ja selel ajaloo lugudega, et näidata oleviku kujunemist läbi mineviku ning selgitada nähtuste tagamaid ja seoseid, õpilased saavad loo kulgu mõjutada ja suunata fookust täiendavalt põhiteemadele just rohkem huvi pakkuvatele alamteemadele;
- arutlusmeetod - õppijaid suunatakse mõtlema nähtustele ja seostele ning õppeprogrammis käsitletavatele teemadele läbi küsimuste, vajadusel annab juhendaja vastused;
- dialoogimeetod ja heuristiline meetod - õppeprogrammi raames antavates mõõtmis- ja katseülesannetes ning looduse ja õppeainete sidumisega seotud ülesannetes antakse ülesanded esialgu juhendaja poolt ning õpilased lahendavad neid, seejärel avastavad õpilased ise seoseid ja juhendaja toetab neid;
- juhendusmeetod ja praktikameetod - esmased näited praktilistes ülesannetes annab juhendaja ning seejärel tegutsevad õpilased õpetaja juhednamisel iseseisvalt.
Kasutatavad vahendid:
- luup (3 tk iga 5-liikmelise tiimi kohta) ja mõõdulint (2 tk iga 5-liikmelise tiimi kohta) metsa vaatlemiseks ja objektide mõõtmiseks (programmi teema 2);
- õppekohvrid metsapuude määramiseks (1 kohver iga 5-liikmelise tiimi kohta) (programmi teema 2);
- loodusobjektide tunnetusrada (programmi teema 5);
- rajakaamera (2 tk sh üks pilte üle mobiilsidevõrgu saatev kaamera, programmi teema 3);
- tööleht (1 tk igale 5-liikmelisele tiimile) (katab kõiki programmi teemasid).
Juhis õpetajale:
Õppekäigu kokkuleppimisel palume täpsustada õpperühma suurust, vanust ja võimalikke erivajadusi.
Õpilastel panna selge ilmastikukohased riided, eelkõige maastikule sobivad jalatsid. Soovitav on, et igal õpilasel on kaasas vesi vm jook 0,5 liitrit.
Õppekäigu ajal eeldame, et õpetaja tagab osalejate võimalikult asjakohase ja distsiplineeritud käitumise ning osaleb soovi korral omal äranägemisel kõikides moodulites.
Eesmärkides kirjeldatud õpiväljundite saavutamist hinnatakse esmaselt juhendaja poolt jooksvalt iga mooduli lõpus ning ühiselt suuliselt õppeprogrammi lõpus kokkuvõtete ja tagasiside arutelul.
Programmis osalenud õpetajalt küsitakse tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta e-kirjaga kahe nädala jooksul, lisades lingi tagasiside küsitlusele veebis (EU Survey keskkond). Tagasisideks sobib nii vastus veebikeskkonnas olevale küsitlusele kui e-kirjas esitatud tagasiside vastavalt õpetaja eelistustele. Õpetajale pakutakse soovi korral võimalust arutada kahe nädala jooksul peale kirjaliku tagasiside andmist tagasisidet ja parendusettepanekuid.
Sihtgrupp:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Õppekeskkonna valikul on mitmekesisus, turvalisus ja ligipääsetavus olnud oluliseks kriteeriumiks. Maastik on üldiselt tasane ja kuiv. Õpilased saavad õppekeskkonnas vahetult tegutseda ning õppekeskond toetab loodushoiu teemade käsitlemist.
Ala on piiratud piirdeaia ja looduslike piiretega, lääneküljel kulgeb väikese intensiivsusega tee elupiirkonda. Õpperühm liigub üheskoos. Eksimisvõimalus puudub.
Programmi sihtrühm: 4.-6. klass, kuni 25 õpilast, suuremat gruppi käsitletakse vajadusel ja kokkuleppel kahe klassina ning kaasatakse täiendav juhendaja. Õpiõue läbiviimise saab kohandada nii liikumise kui muude erivajadusega õpilastele. Õppetöö toimub eesti keeles. Muukeelse õppeprogrammi läbiviimine tuleb eelnevalt eraldi kokku leppida.
Õpiõue läbiviimise saab kohandada nii liikumise kui muu erivajadusega õpilastele. Soovitav on, kui programmi tellija teavitab programmi kohandamise vajadusest ette.
Õppeasutuse soovil saab õppeprogrammi läbi viia ka mujal, näiteks talumetsas Lääne-Virumaal või Viljandimaal. Soovi korral saab õppeprogrammi kohandada sobivaks koolilähedasel õuealale või õppeprogrammi korraldaja poolt organiseeritud õppealale.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.467502, 24.927926
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5918 9000
Programmi läbiviija:
Keel:
Viited:
Seotud failid:
Loodushoiu õpiõu 4.-6. klassile Harjumaal
Pikk kirjeldus:
Õppeprogrammi koostamisel oleme seostatult käsitlenud loodus- kultuuri-, sotsiaalset ja majanduslikku keskkonda ning kujundanud sisult tervikliku teaduspõhise programmi, mis sisaldab eesmärgipäraseid ja programmi eesmärkide saavutamist toetavaid mõtestatud tegevusi. Kasutame mitmekesiseid kaasavaid õppemeetodeid, kohandades tegevused vastavale sihtrühmale.
Õpiõue raames käsitletakse seitset teemat. Osalejatele antakse abistav tööleht, mis sisaldab teemakohaseid kontrollküsimusi. Töölehte saab kasutada nii rajal kui raja läbimise järgselt iseseisva või rühmatööna.
- Sätime end õppeprogrammi lainele (15 minutit). Suundume õppealale, koguneme lagendikule ja vaatame, mida enda ümber näeme. Tutvustame õppeprogrammi. Räägime ohutust viibimisest ja turvalisusest metsas. Lepime kokku käitumisreeglid õppeprogrammis ja õpperetkel. Kasutatav meetod: arutelumeetod.
- Tutvumine metsaga (50 minutit). Käime erinevates kasvukohatüüpides ja metsapiirkondades (liivik, nõmm, männik, kuusik, kaasik, lodumets ja salumets). Märkame erinevusi ja arutleme nende põhjuste üle. Räägime metsa elutsüklist, vaatame erinevas arengujärgus olevaid puid ja metsapõlvkondade vaheldumist. Võrdleme looduslikku ja istutatud metsa. Mõõdame ja arvutame puude vanust ja kõrgust, määrame erinevaid puuliike tüvede põhjal. Arutleme, kuidas hoida loodust nii, et elurikkus ja looduskooslused säiluksid. Kasutatavad meetodid: vaatlus, võrdlus, interaktiivne loojutustus, arutelumeetod, dialoogimeetod, heuristiline meetod, juhendusmeetod, praktikameetod.
- Koprad (15 minutit). Vaatame kobraste tegevuse jälgi: langetatud puud, vanad ja värsked kännud, koprarajad. Räägime, millised puud kobrastele maitsevad ja miks. Imetleme kõrget pesakuhilat ja kopratiike. Arutleme, kuidas kobras on loodusele kasulik ning millistes asukohtades ja miks inimesele ebasobiv. Kasutatavad meetodid: vaatlus, arutelumeetod.
- Harjutame ainetunde looduses (15 minutit). Katsetame koolis erinevates ainetundides õpitut ühiselt näitlikustada konkreetsete loodusobjektide (puud, kivid jms) peal. Esimesed näiteid esitab juhendaja ning seejärel saavad õpilased võimaluse ise väikestes gruppides harjutada erinevaid ainetunde ja neid seejärel kaaslastele tutvustada. Rühma saatva õpetajaga saab eelnevalt kokku leppida täpsemad huviteemad ning õpetaja saab soovi korral ka ise näiteid tuua. Kasutatavad meetodid: dialoogimeetod, võrdlus, heuristiline meetod.
- Tunnetame metsa ja metsapaus (20 minutit). Kui peamiselt ammutame oma teadmisi loodusest nägemismeele abil, siis siin tegevuspunktis püüame rakendada ka teisi meeli metsa tunnetamiseks ning looduse mitmekesisuse tajumiseks. Kuulame ümbritsevat loodust ja helisid ning püüame leida nende allika. Kompame erinevaid loodusobjekte väikesel juhendatud rajal. Haistmis- ja maitsemeelt rakendame taimetee nautimisel. Kastutatavad meetodid: dialoogimeetod, heuristiline meetod.
- Inimtegevus ja mets (50 minutit). Keskendume inimtegevuse jälgedele metsas. Tutvume pärandkultuuriobjektidega (rändrahnud, Peeter Suure merekindluse Kaldase stolli ava) ja nende ajalooga, vaatleme metsatulekahju asukohta ja loodusesse toodud jäätmeid. Arutame kuidas tuleks hallata jäätmeid, tutvustame prügi liigiti kogumise praktilisi nõudeid ja vajadust, võimalusel (olenevalt programmi toimumise ajast) külastame jäätmejaama. Arutleme säästliku tarbimise ja taaskasutuse üle. Mõtleme, kuidas hoida loodust läbi tarbimise kujundamise. Räägime jätkusuutlikust loodushoiust ja elukeskkonna kaitsmisest. Kasutatavad meetodid: vaatlus, arutelumeetod, dialoogimeetod, interaktiivne loojutustus.
- Kokkuvõte ja tagasiside (15 minutit). Võtame kokku õppepäeval omandatu. Arutame, mis meelde jäi ja mida me sellest edaspidiseks kaasa võiksime võtta.
Õppeprogrammi läbimise järgselt saadetakse õpetajale järeltegevuste leht, mis sisaldab teemade kokkuvõtet ning viiteid teemakohastele veebilehtedele ja filmidele. Järeltegevuste lehe kasutamine on vabatahtlik, ent annab õpetajale võimaluse õppeprogrammi teemade veelkordseks tagasisidestamiseks järgnevatel päevadel.