Õpitulemused:

Tunnevad tavalisemaid Eesti metsa- ja sookoosluseid ja nende iseloomulikke liike, teavad nende keskkonnatingimusi ja -probleeme ning kaitset, kirjeldavad inimese mõju looduskeskkonnale ja selgitavad, kuidas võivad muutused keskkonnas põhjustada elustiku muutusi, väärtustavad elustiku mitmekesisust, kaitset ja säästlikku eluviisi.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Loodusainete ainevaldkond. Loodusõpetus. Mets elukeskkonnana. Soo elukeskkonnana. Muld elukeskkonnana. Elukeskkond Eestis.

2. kooliaste (4.6. kl)

Mets elukeskkonnana.

Kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas;

koostab metsa kooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;

iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi;

selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;

selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist, nimetab säästva metsanduse põhimõtteid.

Praktilised tööd. Tutvumine metsa kui koosluse ja selle elustikuga.

Muld elukeskkonnana.

Tunneb mullakaeves ära huumushorisondi;

kirjeldab huumuse teket ja selle osa aineringes;

selgitab muldade kujunemist ja tähtsust looduses.

Soo elukeskkonnana.

Seostab raba kui elukeskkonna tingimuste eripära turbasambla ehituse ja omadustega;

selgitab soode kujunemist ja arengut;

võrdleb taimekasvu tingimuste eripära rabas ja madalsoos;

koostab soo kooslust iseloomustavaid toiduahelaid;

selgitab soode tähtsust ja kaitse vajadust.

Elukeskkond Eestis.

Kirjeldab tootjate, tarbijate ja lagundajate rolli aineringes ning selgitab toitumissuhteid ökosüsteemis; koostab toiduahelaid ja võrgustikke;

kirjeldab ökosüsteemi elus ja eluta osa ning selgitab looduse tasakaalu olulisust ökosüsteemis;

kirjeldab inimese mõju looduskeskkonnale ja selgitab, kuidas võivad muutused keskkonnas põhjustada elustiku muutusi;

saab aru inimtegevuse ja keskkonna vahelistest seostest kodukoha ning Eesti kontekstis.

Meetodid:

Rühmatöö, uurimine, vaatlemine, mõõtmine, koosluse kirjeldamine, liikide tunnuste uurimine, mulla uurimine, liikide otsimisülesanne, töölehtede täitmine, arutelu, kokkuvõtted rühma vaatlustulemustest ja esitlus.

Juhis õpetajale:

Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega.

Sihtgrupp:

4-6 klass II kooliaste

Kirjeldavad märksõnad:

Kestus:

3 tundi

Grupi suurus:

30

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Lisainfo:

Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused.

Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. Õuesõppe tundide puhul palun arvestada riietumisel ilmastikuga, panna jalga mugavad matkajalanõud ning kaasa võtta väike söök ning jook.

Läbiviimise koht:

Looduse õpperajal

Maakond:

Tartumaa

Otsekontakt:

Keel:

Eesti keel

Seotud failid:

Koosluste elurikkus looduses 2
Author:
TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed
Koosluste_elurikkus_looduses_2.pdf(451.71 KB)

Õppeprogrammi kirjeldus

Pikk kirjeldus:

Õppeprogrammi eesmärk

Õppeprogrammi eesmärgiks on tutvuda Eesti kooslustega ja neile iseloomulike liikidega, vaadelda koosluste elurikkust ja elupaiku, nende keskkonnatingimusi ja muutuseid (sh inimtegevusega seotud muutusi); väärtustada looduse mitmekesisust ja suhtuda vastutustundlikult erinevatesse elupaikadesse ja ökosüsteemidesse.

Õppeprogrammi sisu ja tegevuste kirjeldused

1) Sissejuhatus õppekäiku. Töökorralduse tutvustus. Tutvustatakse õppekäigu päevakava ja töökorraldust. Sissejuhatuseks räägitakse õpperajast, tingimustest õpperajal ja looduses liikumisest. Moodustatakse töörühmad ülesannete täitmiseks.

2) Õppekäik koosluste tundmaõppimiseks. Vaatlused ja praktilised rühmatöö ülesanded. Kokkuvõte. Vaatlused erinevates kooslustes ja rühmatöö ülesanded liikide õppeks ja keskkonnatingimuste uurimiseks. Tutvutakse tavalisemate kooslustega, mis esinevad valitud õpperajal. Ülesannete tegemise käigus kirjutavad rühmad oma vaatluste tulemused töölehele. Vaatluste alguses märgitakse ära ka vaatluste aeg, asukoht ja ilmaolud. Rühmatööna koosluse uurimisel vaadeldakse taimi, loomi ja seeneliike, taimede rindeid metsas või soos, hinnatakse puude kõrgust, vaadeldakse ka loomade tegevusjälgi ja selgrootuid, uuritakse mulda, mullaomadusi, huumushorisonti, kirjeldatakse kooslust liikide ja elupaiga järgi, koostatakse toiduahel ühes koosluses ning arutatakse keskkonnaprobleemide üle vaadeldud kooslustes. Kokkuvõte tehakse retke käigus iga praktilise ülesande lõpus koos õpilastega. Pikema retke puhul valitakse pikem marsruut kooslusterikkamal loodusrajal. Kokkuvõtva esitluse käigus programmi lõpus arutletakse õpilastega koosluste elurikkuse, inimese tegevuse mõjude ja koosluste kaitse üle.

Viimati uuendatud:

09.01.2021