

Nõmme loodusmajas ja parkmetsas läbiviidav õppeprogramm on mõeldud eelkõige 1.klassi õpilastele esimeseks kooliväliseks õppekäiguks, aga sobib kõigile I kooliastme õpilastele. Vaatluse alla tulevad kodumaised metsaloomad, linnud ja kalad. Lapsed saavad vaadelda topiseid, katsuda nahku, sarvi, kolpasid, temaatilisi nukke jms. Loodusmaja elukate näitel saab uurida erinevaid selgrootuid (teod, putukad) ja teisi külmaverelisi (konnad, roomajad, kalad) ning teada, kuidas looma välimuse järgi võiks aimata tema elukeskkonda looduses. Soojavereliste loomade ruumis kohtutakse väikeimetajate ja lindudega. Pärast väikest einet sõidetakse metsa.
Metsa vaadeldes pööratakse tähelepanu erinevate liikide koostööle ja neid mõjutavatele koosluse välistele faktoritele – päike, vesi, inimtegevus. Lapsed käivad mööda metsaalust, võivad vabalt kõike uurida ja küsida. Arutatakse, kuidas oleks olla mõni metsaelanik, putukas või puu – mida vajaksid metsas elavad organismid ja mis neid häirib. Püütakse mõista enda kui inimese kohta selles süsteemis.
Õpipädevused:
Õpitulemused:
• õpilane suudab kirjeldada loomaliikide välimust;
• õpilane sõnastab oma meelte toel saadud kogemusi;
• õpilane saab aru lemmikloomade vajadustest ja mõistab nende pidamisega seotud vastutust;
• õpilane tunneb huvi looduse vastu;
• õpilane käitub looduses keskkonnasõbralikult ning hoolivalt;
• õpilane vaatleb loodusobjekte, vajadusel teeb praktilisi töid ja selgitab neid;
• õpilane oskab looduses eristada seeni, taimi (õistaime, okaspuud, sõnajalg- ja sammaltaimi) ja loomi;
• õpilane mõistab looduslike objektide ja nähtuste, elusa ja eluta keskkonna seoseid;
• õpilane mõistab vee tähtsust organismide elus;
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loomade mitmekesisus.
Maismaaloomad, välisehitus ja mitmekesisus. Loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine.
Veeloomade erinevus maismaaloomadest. Koduloomad, lemmikloomad.
Heade käitumistavade järgimine, eneseväljendusoskuse arendamine.
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus.
Taimed, loomad ja seened eri aastaaegadel. Kodukoha elurikkus ja maastiku ning keskkonna mitmekesisus.
Meetodid:
Vaatlus ja arutelu
Praktilised toimingud loomadega
Rollimängud looduses
Juhis õpetajale:
Enne programmi toimumist suheldakse klassi saatva õpetajaga, korratakse üle programmi eripärad ja palutakse kindlasti ka lapsevanemaid neist informeerida. Vastavalt kokkuleppele loodusmajaga võib kaasa võtta loomadele sobivat toitu. Lastel võiks väike eine kaasas olla.
Õpetaja roll loodusmajas on aidata lapsi loomadega suhtlemisel ja retkel jälgida, et klassi koos püsiks. Samuti võib toetada retkejuhti metsaelu tutvustamisel mõne looga, mida klassis on juba räägitud ja mida oleks otstarbekas nüüd metsas üle korrata.
Bussi tellib programmi läbiviija, transpordi hind sisaldub programmi hinnas.
Sihtgrupp:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programmi saab läbi viia nägemis- või kuulmispuudega ja HEV õpilastele (väiksemates gruppides). Ratastooliga liikuvatele ja tugeva liikumispuudega õpilastele see programm ei sobi.
Lastel võiks väike eine kaasas olla.
Maksumus sõltub tellitava transpordi hinnast.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.384693634084, 24.693083080957
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
55 639 249
Programmi läbiviija:
Keel:
Seotud failid:
Programmi "Kooliõuest välja" kirjeldus
Pikk kirjeldus:
Bussi tellib programmi läbiviija, transpordi hind sisaldub programmi hinnas. Buss tuleb klassile kokkulepitud ajaks kooli juurde vastu ja toob õpilased loodusmajja. Sõit loodusmajast metsa on koos retkejuhiga ja metsast kooli sõidetakse jälle nii, et saatjaks on ainult oma kooli õpetajad ja lapsevanemad. Loodusmajas läheb aega koos sissejuhatusega õues, riietumiste ja eine-pausiga kuni 2 tundi. Metsas viibimise aeg sõltub paljuski ilmast ja laste riietusest, aga ei ületa ühte tundi.
Soodsa ilma korral alustatakse programmiga loodusmaja õues: millised puud ja rohttaimed seal kasvavad, millised neist ja miks võiks huvi pakkuda loomariigile. Õuepuuris on küülikud, neid vaadeldakse või lastakse nad jooksuaeda liikuma. Sobival aastaajal saab küülikut toita õuelt korjatud taimedega, sealjuures arutledes teemal toiduahel. Kui juhendajal on kaasas koer, tutvustatakse teda lastele ja selgitatakse koera suhtes sobivat käitumist. Sobiva ilma korral võivad lapsed kilpkonni või teisi loomi õue jalutama viia. Kilpkonnad liiguvad looduses ootamatult kiiresti, neid tuleb korralikult valvata ja lapsed saavad tunda, mida tähendab kellegi eest vastutamine. (15 min)
Loodusmajja sisenedes riietutakse lahti. Pärast eakohast loodusmaja lühitutvustust ja turvareeglites kokkuleppimist jagatakse lapsed kahte rühma. Loodusmaja poolt on kaks juhendajat, kumbki juhendaja viib oma teemat läbi kordamööda kummagi rühmaga. (10 min)
Üks rühmadest jääb alumisele korrusele tutvuma loodusmajas elavate selgrootute, kalade, kahepaiksete ja roomajatega. Igale elusolendile pühendatakse niipalju aega, kui konkreetsete laste jaoks vaja. Kõiki loodusmaja loomi ükshaaval nagunii uurida ei jõua. Selgrootute puhul on võimalus vaadelda mune ja erinevas vanuses isendeid. Juhendaja võtab loomi terraariumist välja, lapsed saavad lähedalt vaadata, kes soovib, saab ettevaatlikult puudutada. Tuleb võtta aega ja anda võimalust rahulikult keskenduda. Tänuväärsed tegelased on teod ja putukad, sest neid on palju, kõik huvilised pääsevad loomadele lähedale ja leiavad sageli isikliku kontakti. Ka roomajad on enamus lastele väga huvipakkuvad. Külmavereliste loomade tutvustamisel räägitakse nende elupaikadest looduses ja sellest tulenevalt erivajadustest inimese juures elades. (40 min)
Teine rühm läheb ülemisele korrusele, kus teemaks Eesti metsade loomad ja veekogude kalad. Juttu näitlikustavad kollektsioon nahkadest, kontidest, sarvedest jms, lisaks erinevast materjalist kala-nukud. Abiks on spetsialistide tehtud suuremõõtmelised fotod. Kõike saavad lapsed vaadata ja oma käes katsuda. Lindudest räägitakse täpsemalt, kui tullakse tagasi alumisele korrusele soojavereliste ruumi, sest seal leidub alati kohalike linnuliikide esindajaid, hetkel vutid ja tuvid. Elavnurgas on valik tavalisemaid lemmikloomi, lisaks mõned eksootilised linnud ja loomad. Räägitakse erinevatest liikidest ja lemmikloomade pidamise reeglitest üldiselt. Loomi ja linde saab puudutada või käes hoida vastavalt hetkeolukorrale, järgides loomade heaolu. Lastele, kellel on allergia või kes mõnda loomaliiki kardavad, leitakse ealiselt sobiv tegevus eraldi ruumis oma õpetaja järelvalve all. (40 min)
Vastavalt eelnevale kokkuleppele loodusmajaga võib kaasa võtta loomadele sobivat toitu. Ka lastele endile meeldib neid asju kohapeal süüa: porgand, õun, kapsas, kaalikas, erinevad seemned ja pähklid, kuivatatud leib jms. Ongi paras aeg teha väike toidupaus lastele ja loomadele ning siis bussi. (15 min)
Sõit metsa võtab umbes veerand tundi. Metsakooslust vaadeldes pööratakse tähelepanu erinevate liikide koostööle ja neid mõjutavatele koosluse välistele faktoritele – päike, vesi, inimtegevus. Lapsed võivad käia mööda metsaalust vabalt, uurida kõike, katsuda. Arutatakse, kuidas oleks olla siil, orav, jänes, metsvint vms – kas selline mets sobiks sulle elamiseks ja miks, kui ei, siis mida sa sooviksid muuta. Samasugused arutelud toimuvad puude kohta – puude nimede paremaks meeldejätmiseks on iga laps mingi puu, puud moodustavad samaliigiliste salusid, arutletakse, kes tahaks kellega lähestikku kasvada ja miks. Järgmisena tulevad jutuks puhmad, samblad, samblikud, sõnajalgtaimed jm alustaimestik. Kõige lõpuks kaasatakse ringi ka tuntumad selgrootud, püütakse nende kohta metsas lahti seletada. (40 min)
Lõpuringis antakse vastastikku tagasisidet, tehakse mõni meeskonnamäng või lastakse lastel lihtsalt omavahel metsas mängida. (10-20 min)