mineraalid
Särghaua õppekeskus

Õppeprogrammi käigus tutvutakse erinevate vaatluste ja praktiliste tegevuste kaudu mineraalide ja kivimitega seotud põhitõdede ja uurimismeetoditega. Kivimid ja mineraalid on meie igapäevaelus hädavajalikud. Kust tulevad materjalid, näiteks metall, klaas, betoon, mida kasutame oma tehiskeskkonna ülesehitamiseks?

Kuidas ja milliste geoloogiliste protsesside käigus kivimid ja mineraalid tekivad. Teeme katse mineraaliterade väljakristalliseerumisest üleküllastunud lahusest. Uurime põhilisi kivimeid moodustavaid mineraale mikroskoobi all, määrame mineraaliterade suurust ja kristallkuju.

Õppeprogrammi läbiviimise detailsed infomaterjalid, praktiliste tööde juhendid ja töölehed leiab õppematerjalidest. Oma teadmisi on võimalik kontrollida nii enne kui peale õppeprogrammi läbimist E-testiga

Õpipädevused:

õpipädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

4-6 klass II kooliaste
Õpilane teab mineraali ja kivimi vahelist seost.
Õpilane tunneb ära, mis on mineraal, mis kivim.
Õpilane teab nimetada mõnda mineraali kristallkuju.
Õpilane oskab seletada, kuidas mineraalid võivad tekkida (programmis tehtava katse põhjal)
Õpilane oskab nimetada mõnda mineraali, mida igapäevaselt kasutame.
Õpilane teab, mis mineraalidest koosnevad graniit, liivakivi ja paekivi.
Õpilased saavad praktilise kogemuse kivimite koostise uurimisest mikroskoobiga.

7-9 klass III kooliaste ja gümnaasium
Õpilane teab mineraali ja kivimi mõistet.
Õpilane oskab nimetada mineraalide omadusi, mis võimaldavad neid määrata.
Õpilane teab, millistes geoloogilistes protsessides mineraalid ja kivimid tekivad.
Õpilane oskab nimetada mõnda mineraali, mida igapäevaselt kasutame.
Õpilane teab, millistest põhimineraalidest koosnevad graniit, liivakivi, lubjakivi, dolokivi.
Õpilased saavad praktilise kogemuse kivimite koostise uurimisest mikroskoobiga.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

4-6. klassi loodusõpetuse ainekava Kivimid ja kivistised.

7-9.klassi geograafia ainekava Maa geoloogiline areng. Kivimite teke ja tüübid. Eesti geoloogiline ehitus.

Gümnaasiumi geograafia ainekava: Litosfäär / Maakoore koostis. Kivimiringe ja geoloogilised protsessid. Laamtektoonika.

Üldpädevus keemia ja füüsika valdkonnast (oleneb konkreetset klassist). Ained. Mineraalid kui keemilised ühendid. Metallid

Meetodid:

Audiovisuaalne meetod loengu/arutelu läbiviimisel.

Praktilised tööd  

Juhis õpetajale:

Õpilased peaksid olema valmis õpptunniks ja teadmiste omandamiseks. Parim motiveerija on teadmiste kontrolli läbiviimine, selleks võib kasutada õppematerjalides olevat e-testi.

Õppetunniks pole vaja midagi kaasa võtta. Lubatud on kasutada telefone materjalide pildistamiseks või interneti kasutamiseks (keskuses vaba wifi) konkreetsete ülesannete tegemisel.

Toitlustamine on kooli/õpetaja korraldada.

Sihtgrupp:

4-6 klass II kooliaste
7-9 kl III kooliaste
Gümnaasium
Täiskasvanud

Kirjeldavad märksõnad:

Kestus:

2 tundi

Grupi suurus:

20

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

150€

Lisainfo:

Korraga saab õppeprogrammis osaleda kaks gruppi (õppetegevus viiakse läbi paralleelselt).

Keskuse õppemajadesse ja õppeklassidesse on juurdepääs ratastooliga.

Toitlustamise võimalus puudub. 2-tunnise õppeprogrammi aja sees ei ole söögipausi. Pikema külastuse või õppepäeva puhul ajakava kokkuleppel.

Palume kohale saabuda vähemalt 10 minutit enne õppeprogrammi algust (õppemajja jõudmiseks, riietumiseks jm vajadusteks).  

Läbiviimise koht:

Särghaua õppekeskuse õpperuumides. Keskus on varustatud programmi toetava kivimite ja mineraalide õppekogudega, mida õpilased saavad vahetult uurida. Keskusel on olemas vajalikud töövahendid ja uurimisvahendid.

Läbiviimise asukoht:

58.657260726075, 25.2397805

Maakond:

Pärnumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Maris Rattas, õppekeskuse juht (filosoofiadoktor geoloogia alal) Toomas Toom, kiviõpikoja spetsialist Vajadusel on kaasatud vastava teadusteemaga tegelevad teadust

Keel:

Eesti keel
Inglise keel

Pikk kirjeldus:

Õppeprogrammi esimeses osas käsitletakse kivimi ja mineraali mõistet ning nende põhiomadusi. Mineraal on kristallilise ehitusega ja valdavalt püsiva keemilise koostisega tahke keha. Mineraalide kristallidele on iseloomulikud siledad tahud, sirged ja teravad nurgad. Tavaliselt me aga loodusest selliseid ilusaid üksikuid kristalle väga ei leia, vaid peame uurima mineraale kivimites. Alati pole võimalik välise vaatlusega öelda, millistest mineraalidest üks kivimipala koosneb. Kivimis pole ka tihti võimalik määrata üksiku mineraalitera kristallkuju ja kõvadust, sest terad on väga väikesed ja kokkukasvanud. Graniidis on kolm põhimineraali tihti visuaalselt eristatavad (kvarts, päevakivi, vilk). Paekivi on peamiselt peitkristalne ja üksikuid kaltsiidikristalle me silmaga ei näe. Kaltsiidi või dolomiidi suuri kristalle leiab peakivis esinevatest lõhedest või tühikutest, kus kristallidel on olnud ruumi kasvada. Õpilastele antakse karbitäis palasid, millest neil tuleb eristada, millised on kivimid ja millised mineraalid. Pärast ülesannet toimub arutelu, kas õpilased tundsid ära ka mõne kindla mineraali või kivimi.   

Õppeprogrammi teises osas käsitletakse mineraalide/kivimite teket? Kaks põhilist tekkeprotsessi:

  • mineraalide väljakristalliseerumine magmast selle jahtumisel
  • mineraalide väljakristalliseerumine üleküllastunud lahustest, maapõues kuumadest lahustest või maapinnal mere- või järveveest.

Praktilise katsena teevad õpilased maarjajää üleküllastunud lahuse ja uurivad lahusest välja kristalliseerunud kristallide väliskuju mikroskoobi all. Võrdlemiseks saavad õpilased vaadata  keedusoola ja mõrusoola kristalle (viimased on õppekogus, kuna väljakristalliseerumise protsess on pikem).    

Lisaks uurivad õpilased mikroskoobi all veel erinevate kivimite ja setete koostist, mineraaliterade suurust ja kristallkuju. Millistest mineraalidest koosnevad Eesti kivimid (graniit, erinevad liivakivid), või milliseid koostisosasid võib veel kivimites/setets leiduda (fosforiidis, põlevkivis või rannaliivas).    

Viimati uuendatud:

12.03.2021