Sihtgrupp:

4-6 klass II kooliaste
7-9 kl III kooliaste

Kirjeldavad märksõnad:

Kestus:

1 tund

Grupi suurus:

20

Läbiviimise koht:

Avinurme Elulaadikeskus

Maakond:

Ida-Virumaa

Otsekontakt:

info@elulaadikeskus.ee
+372 552 1331 või 339 7435

Programmi läbiviija:

Avinurme Elulaadikeskus

Keel:

Eesti keel

Pikk kirjeldus:

Lõimitud keskkonnahariduse- ja keeleõppeprogramm on loodusainete ning keele samaaegne omandamine vahetus keskkonnas. Programmi lühikirjeldus: Tutvume peamiste jahiloomade ja - lindudega, aga ka kaitse all olevate liikidega. Arutleme ja uurime: miks, millal ja kuidas on inimene jahti pidanud.? Eesmärgid: Laps tunneb kodukoha levinumaid looma- ja linnuliike Laps teab õpitud looma- ja linnuliikide eluviise ja elupaiku Laps mõistab, et loodus sõltub inimese tegevusest Laps teab jahipidamise viise ja loomade kaitse vajadust Muukeelne laps tunneb ja oskab kasutada ulukite ja jahipidamisega seotud eestikeelset sõnavara Mõisted, sõnavara: jahindus, suurulukid, väikeulukid, populatsioon, ulukihoole, trofee, jahieetika, hunt, karu, ilves, põder, metskits, kobras, valgejänes, halljänes, rebane, kährik, mäger, metsnugis, kivinugis, tuhkur, nirk, saarmas, kärp, mink, part, hani, metsis, teder, kanakull. Seos õppekavaga: Loodusõpetus I kooliaste: Inimese meeled ja avastamine. Aastaajad. Organismid ja elupaigad. Mõõtmine ja võrdlemine. Organismide rühmad ja kooselu. Loodusõpetus II kooliaste: Elu mitmekesisus maal. Vesi kui elukeskkond. Soo elukeskkonnana. Põld elukeskkonnana. Mets elukeskkonnana. Elukeskkond Eestis. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis. Bioloogia III kooliaste: Selgroogsete loomade tunnused. Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus. Selgroogsete loomade paljunemine ja areng. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Õppematerjalid ja - vahendid: Sildid ja pildid ulukitest Ulukite topised Mõningad trofeed Ulukite jäljed topiste kõrval põrandal Tööleht Keskaegsed odaotsad ja tsaariaegne ning kaasaegne jahipüss Tegevuse kirjeldus: Sissejuhatus Arutame üheskoos, mida kujutab endast jahindus. See on palju enam kui üksnes küttimine kõhutäie pärast. Inimene on läbi aegade olnud jahtiv inimene. Selle kinnituseks saavad õpilased tutvuda Avinurme lähedalt metsadest leitud keskaegsete odaotste, deaktiveeritud tsaariaegsete ja ka kaasaegse jahipüssiga. Ent Avinurme ajaloostki on teada vastupidist, et hoopiski inimesele on hundid jahti pidanud. Teema arendus Õpilastel tuleb pabertahvlile panna kirja need jahiloomad ja linnud, mis neile meenuvad. Järgneb juhendaja poolt slaidiesitus. Kas õpilased tunnevad slaididelt ära peamised ulukid ning ka need, kes kuuluvad kaitse alla? Kus nad elavad, milline on nende eluviis? Järgneb mäng: õpilased jaotatakse kahte rühma ja juhendaja jagab sedelid ulukite nimetustega. Võidab see rühm, kes paneb kiiremini ja õigemini sedelid vastavate muuseumis asuvate ulukite juurde. II kooliastme õpilastel tuleb individuaalselt täita valikvastustega töölehed ulukite elu ja nende jahtimise kohta. Pärast täitmist vaadatakse üheskoos õiged vastused üle. Mitu õiget vastust keegi sai? III kooliastme õpilastest moodustatakse rühmad. Rühmatöö käigus püüavad lapsed leida vastuseid mitmetele jahieetika küsimustele. Rühma esindajad märgivad vastused pabertahvlile ja põhjendavad neid teiste ees. Kokkuvõte Toimub võistkondade vaheline jahindusega seotud kuldvillak. Seeläbi pannakse õpilaste tunnis omandatud teadmised ja eestikeelne sõnavara proovile. Lõpetuseks tagasiside: "Mida huvitavat saite teada?"      
Maksumus: 150

Viimati uuendatud:

20.03.2020