keemia
Pernova Hariduskeskus

Tänapäeval tuntud 118- st elemendist on enamus metallid. Kõige levinum metall maakoores on alumiinium. Igapäevaselt puutume metallidega kokku pidevalt, neist on valmistatud paljud nii meile vajalikud tarbeesemed, alates nugadest-kahvlitest kui ka raudteed ja sillad. 

9.klassis:

  • Arutleme metallide iseloomulike omaduste, nendel põhinevate rakendusvõimaluste, aktiivsuse üle.
  • Metallide omadused õppeprogrammiga tutvuvad õpilased metallide iseloomulike omadustega ja võrdlevad metallide füüsikalisi omadusi vaadeldes tuntumate metallide näidiseid, hindavad selle põhjal nende sulamite  rakendamise võimalusi igapäevaelus, teevad ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja vee vahel ning metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdlevad nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostavad kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega, koostavad vastavaid reaktsioonivõrrandeid ning teevad katseid metallidele iseloomuliku leegivärvuse uurimiseks.

Gümnaasiumi astmes:

  • Arutleme keemiliste elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste muutuse perioodilisustabelis, metallide pingerea, reageerimise vee ning hapete ja soolade lahustega, redoksreaktsioonide, metallide saamise maagist üle.
  • Metallide omadused õppeprogrammiga tutvuvad õpilased metallide iseloomulike reaktsioonidega lihtainetega, hindavad nende sulamite  rakendamise võimalusi igapäevaelus, teevad ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja vee vahel ning metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdlevad nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostavad kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega, koostavad vastavaid reaktsioonivõrrandeid ning määravad oksüdeerijaid ja redutseerijaid, kirjutades elektronide üleminekuvõrrandeid,uurivad katseliselt metallide reageerimist soolalahustega,  teevad läbi katse puhta metalli saamiseks tema soolast.

Õppetöö viiakse läbi keemialaboris 12 õpilasele.

Õpipädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

III kooliaste (9. klass)
seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi metallilise sideme iseärasustega; eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle, hindab metalli aktiivsust;
oskab koostada reaktsioonivõrrandeid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide kohta;
järgib laboratoorse töö ohutusnõudeid.

Gümnaasium:
seostab tuntumate metallide ning nende tüüpühendite keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga perioodilisustabelis, asukohaga pingereas; koostab reaktsioonivõrrandeid lihtainete ja ühendite iseloomulike reaktsioonide kohta; selgitab tuntumate metallide rakendamise võimalusi praktikas, sh igapäevaelus;
selgitab metallide saamise põhimõtet metalliühendite redutseerimisel; analüüsib metallide tootmisega seotud keskkondlikke probleeme.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Seos õppekava üldosaga: aitab omandada loodusteaduste, õpipädevust, suhtluspädevust.

Ainetevaheline lõiming

III kooliaste (9.klass)

Keemia ainekava - metallid, metallide iseloomulikud omadused, ettekujutus metallilisest sidemest; metallide füüsikaliste omaduste võrdlus, ettekujutus reaktsiooni kiirusest (metalli ja happelahuse vahelise reaktsiooni näitel), erinevate metallide aktiivsuse võrdlus (aktiivsed, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivsed metallid), metallide pingerea tutvustus, tähtsamad metallid ja nende sulamid igapäevaelus.

Gümnaasium:

Keemia ainekava - keemiliste elementide metalliliste omaduste muutus perioodilisustabelis; metallide pingerida ja järeldused selle põhjal, metallide reageerimine vee ning hapete ja soolade lahustega, metallid igapäevaelus, metallide saamine maagist, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab säästvat eluviisi.

Ainetevaheline lõiming: keemia seosed teiste loodusteadustega (geograafia) ja looduses (sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ( bioloogia) ning inimese suhted ümbritsevate looduslike ja tehismaterjalidega.

Meetodid:

9.kl.

Vahendid: metalli näidiste kast; leeknõelad; CuCl2 lahus; LiCl lahus; NaCl lahus; BaCl2 lahus; Na; Ca; Mg; Zn; Fe; Cu; Al; HCl lahus; katseklaasid; statiiv; katseklaasi statiiv; kaitseprillid; bensiin; fenoolftaleiin.

Meetodid: loodusteaduslik uurimismeetod, mida õpilane viib läbi nii individuaalselt kui ka rühmatööna.

Töö põhietapid:

  • Õpilane viib läbi erinevate metallide füüsikaliste omaduste (värvus, kõvadus, läige, magnetiseeritavus) uurimuse ja vormistab analüüsi tulemused tabelina ja teeb järeldused.
  • Õpilane viib läbi etteantud metallilahuste leekreaktsioonid.
  • Õpilane viib läbi katsed aktiivsete metallide ja vee vahel ning kirjutab reaktsioonivõrrandid.
  • Õpilane viib läbi metallide ja happe vahelised reaktsioonid ja kirjutab reaktsioonivõrrandid.
  • Katsetulemuste arutelu.

Gümnaasium

Vahendid: Na; Ca; Mg; Zn; Fe; Cu; Al; Sn HCl lahus; katseklaasid; statiiv; katseklaasi statiiv; kaitseprillid; bensiin; fenoolftaleiin; tiiglitangid; piirituslamp; katseklaasihoidja; NaCl, AgNO3, CuSO4; NaOH lahused; C

Meetodid: loodusteaduslik uurimismeetod, mida õpilane viib läbi individuaalselt.

Töö põhietapid:

  • Õpetaja viib läbi metalli ja lihtaine vahelise näitkatse.
  • Õpilane viib läbi metalli ja lihtaine vahelise reaktsiooni, määrab oksüdeerija-redutseerija.
  • Õpilane viib läbi metallide reageerimise veega, hapetega, soolalahustega.
  • Õpilane kirjutab iga katse kohta reaktsioonivõrrandid ja vastab töölehe küsimustele.
  • Õpilane viib läbi katse puhta metalli saamiseks läbi redoksreaktsiooni ning kirjeldab reaktsioonis toimuvat kirjalikult töölehele.
  • Katsetulemuste arutelu.

Juhis õpetajale:

Kaasasoleva õpetaja/ saatja roll on innustada õpilasi aktiivselt tegevustes osalema, näidata üles positiivset huvi läbiviidava suhtes ja vajadusel täita muid kokkulepitud ülesandeid.

NB! Kaasa vahetusjalanõud. Mitte kaasa võtta mobiiltelefone. 

Õppeprogrammi läbiviija jälgib õpitulemuste saavutamist jooksvalt õpilaste õpitegevust ja töölehtede täitmist jälgides. Õpetajalt küsitakse tagasisidet koheselt õppeprogrammi läbimise järgselt suuliselt.

Sihtgrupp:

7-9 kl III kooliaste
Gümnaasium

Kestus:

2 x 45 minutit

Grupi suurus:

12

Toimumise aeg:

Kevad
Sügis
Talv

Hind:

140€

Lisainfo:

Grupi suurus 12 õpilast.

Maksumus: kuni 12-le  2x45 min 140€. Suurema grupi puhil võimalus valida kõrvale teine programm.

Vajadusel erikokkulepped, toitlustus ja hinnapakkumised.

Ratastooliga ligipääs hoovialal ja majas.

Parkimine: keskusel olemas parkla.

Läbiviimise koht:

keemialabor, Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu

Läbiviimise asukoht:

58.375443925788, 24.5311939

Maakond:

Pärnumaa

Otsekontakt:

admin@pernova.ee
info@pernova.ee
443 5875 / 5345 5319

Programmi läbiviija:

Ly Suursild (Keemia MSc ) vt lisa Pernova Hariduskeskuse lehelt

Keel:

Eesti keel

Pikk kirjeldus:

Programm koosneb kahest osast: selgitused praktikumi sisu kohta ja praktikum.

9.klass

Sissejuhatus (15 min):

  • Selgitused praktikumi sisu kohta ja ohutusalane instrueerimine
  • Arutlus metallide aktiivsuse, füüsikaliste omaduste, sellega seonduvate rakendamisvõimaluste üle

Teemakäsitlus (60 min):

  • tuntumate metallide näidiste vaatlemine ja füüsikaliste omaduste kirjeldamine;
  • metalliioonide ühe analüüsimeetodi- leekreaktsiooni- õppimine ja kasutamine;
  • metallide aktiivsuse uurimine metalli ja happe vaheliste reaktsioonide läbiviimisega;
  • metallide veega reageerimise uurimine.

Kokkuvõte (15 min):

  • tehtud katsete ja vaatluste analüüsimine;
  • katsete põhjal järelduste tegemine metallide aktiivsuse, füüsikaliste omaduste,  veega reageerimise kohta.

Gümnaasium

Sissejuhatus (15 min):

  • selgitused praktikumi sisu kohta ja ohutusalane instrueerimine;
  • arutlus metallide aktiivsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, sellega seonduvate rakendamisvõimaluste,  metallide saamise maagidest üle.

Teemakäsitlus (60 min):

  • metallide reageerimine lihtainetega katsed, oksüdeerija- redutseerija määramine;
  • metallide aktiivsuse uurimine metalli ja happe vaheliste reaktsioonide läbiviimisega;
  • metallide veega reageerimise uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjuatmine;
  • metallide reageerimine soolalahustega katse, reaktsioonivõrrandite kirjuatmine;
  • puhta metalli saamine redutseerimisel süsinikuga.

Kokkuvõte (15 min):

  • tehtud katsete analüüsimine;
  • katsete põhjal järelduste tegemine metallide aktiivsuse, füüsikaliste omaduste,  veega, soolalahustega, lihtainetega reageerimise kohta.

 

Viimati uuendatud:

03.05.2021