Kala Võrtsjärve kalamuuseumis
Evelin Laanest

Nõmme loodusmajas läbiviidav õppeprogramm on mõeldud III kooliastme õpilastele Eesti mageveekogudes ja Läänemeres elavate kalaliikidega lähemaks tutvumiseks ning luukalade välis- ja siseehituse tundmaõppimiseks. Juttu tuleb mageveest ja riimveest, kalade migratsioonist ja kalandusest. Õpilased saavad näha elusaid kalu akvaariumides, jälgida nende liikumist ja hingamist ning prepareerida tavalisemaid kohalikke kalu.

 

Õpipädevused:

digipädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus

Õpitulemused:

• õpilane tunneb Eestis enamlevinud kalaliike, nende bioloogiat ja eluvajadusi; mõistab
kalade tähtsust inimese toidulaual
• õpilane teadvustab kalavarudesse ja kalade elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust
• õpilane seostab kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga
• õpilane leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta
• õpilane analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses
• õpilane väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist
• õpilane iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi
• õpilane selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjusi ja riimveekogu elustiku eripära
• õpilane suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades bioloogilist mitmekesisust,
jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Meri, mageveekogu, elukeskkond, elupaik. Lepiskala, röövkala, siirdekala. Kala sise- ja väliehitus. Hingamine, hingamiselundid. Seedimine, seedeelundkonna eripära. Paljunemine: kehaväline, kehasisene viljastumine. Meeleorganid orienteerimiseks elukeskkonnas. Kalade roll ökosüsteemis. Looduslik tasakaal. Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. Liigi- ja elupaigakaitse Eestis. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.

Programmi on integreeritud geograafia ja kultuurilugu.

Meetodid:

Loeng, arutelu

Rühmatöö

Praktikum

Juhis õpetajale:

Loodusmajas ei liiguta välisriietes ega tänavajalatsites.

Õpilastel tuleb tegutseda värske kalaga, praktikumi käigus kasutatakse kääre, pinsette jt terariistu. Kaitsevahendid: kummikindad. Riided võivad määrduda.

Võimalikud allergeenid: toataimed, saepuru, hein, loomakarvad jms- soovitav eelnevalt täpsustada nii õpilaste kui loodusmajaga.

Sihtgrupp:

7-9 kl III kooliaste

Kirjeldavad märksõnad:

Kestus:

2 x 45 minutit

Grupi suurus:

30

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

220€

Lisainfo:

Grupi suurus on üks klass. Programmis töötatakse eraldi kahe rühmana kahe juhendajaga.

Programmi saab läbi viia nägemis- või kuulmispuudega ja HEV õpilastele (väiksemates gruppides). Ratastooliga juurdepääs puudub.

Läbiviimise koht:

Tallinna Nõmme Huvikooli loodusmaja Õie tn 14

Läbiviimise asukoht:

59.384674983361, 24.692959147885

Maakond:

Harjumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

MTÜ Nõmme Loodusmaja

Keel:

Eesti keel
Vene keel

Seotud failid:

Kalade praktikum
Author:
Lada Mehikas, Aleksandra Muratova
kalade praktikum.pdf(115.85 KB)

Õppeprogrammi "Kalade praktikum" kirjeldus

Pikk kirjeldus:

Loodusmajja sisenedes riietutakse lahti. Pärast eakohast loodusmaja lühitutvustust ja turvareeglites kokkuleppimist jagatakse õpilased kahte rühma. Loodusmaja poolt on kaks juhendajat, kumbki juhendaja viib oma teemat läbi kordamööda kummagi rühmaga. Üks rühm jääb alumisele korrusele kalu prepareerima ja teine rühm läheb ülemisele korrusele kalade-teemalisse vestlusringi. Kumbki tegevus kestab umbes 45 minutit.

Prepareerimine toimub paaris või väikeste rühmadena. Igale rühmale jagatakse töövahendid: kummikindad, kandik kalade prepareerimiseks, käärid, pintsetid, mõõdulint, luup, tööleht alusega, pastapliiats, salvrätikud. Iga meeskond saab uurimiseks ühe või mitu luukala, liikide valik varieerub: räim, kilu, särg, lest, karp, koger, ahven, koha vms. Rühmasiseselt otsustatakse, kes täidab töölehte, kes prepareerib kala. Ülesandeid saab töö käigus vahetada.

Kaladega tutvumine algab liikide määramisest kalamääraja või nutivahendi abil, võrreldes välistunnuseid. Iga meeskond peab vastama töölehel esitatud küsimustele, mis hõlmavad järgmisi teemasid: kalade ja teiste selgroogsete sarnasused ja erinevused, väliehitus, meeleelundid, uimed, soomused, kala mõõt, hingamiselundid, seedeelundkond, vereringeelundkond, sugu määramine. Juhendaja peatub iga küsimuse juures, aitab aru saada küsimuse sisust, innustab lapsi kaasa mõtlema ja seletab kõik teemad lahti.

Kõige huvitavam osa kalade praktikumist on kala prepareerimine. Uuritav kala lõigatakse kääridega ettevaatlikult pärakust lõpusteni lahti. Põhjalikult uuritakse lõpusekaant, lõpuste ehitust ja püütakse aru saada nende ülesandest. Leitakse süda ja kirjeldatakse selle ehitust. Määratakse uuritava kala sugu ja räägitakse kalade paljunemisest. Palju põnevust pakub kala seedeelundkonna uurimine, sest kala maost võib leida väga põnevat sisu: liiva, vetikaid ja isegi teisi kalu.

Pärast prepareerimist korjatakse lahtilõigatud kalad ja töövahendid kokku, õpilased pesevad käed puhtaks ning lähevad teise juhendajaga ülemisele korrusele, kus viiakse läbi programmi teine osa. Õpilasele, kes mingil põhjusel ei saa prepareerimisruumis olla, leitakse sobiv tegevus omaette ruumis oma õpetaja järelevalve all.

Praktikumi teise osa teemad: Läänemere geoloogiline minevik, Läänemerre suubuvad jõed; Läänemere riigid ja nende panus Läänemere ökoloogilisse olukorda; Riimvesi, Läänemere loomastik, kalade ränded; Eesti mageveekogud kui elupaik; toiduahel veekogus, liigirikkus ja võõrliigid; kalandus ja kalakasvatus selle osana. Teemade näitlikustamiseks kasutatakse suurt Läänemere kaarti, kalade pilte, kala-nukke, toiduahela stendi, töölehti jms

Viimati uuendatud:

10.08.2020