Vääna jõgi
Lada Mehikas

Aktiivõppereis on mõeldud II kooliastmele veekogude tundmaõppimiseks. Külastatakse Harku järve, Vääna jõge ja Läänemere rannikut Lohusalu lahes. Kolme erineva veekogu näitel tutvutakse nende eripäradega, võrreldakse mõõdetavaid näitajaid, vaadeldakse vee omadusi erinevates veekogudes, tutvutakse vee-elustikuga ja veekogude läheduses elavate liikidega.

Lasnamäe ja Pirita linnaosade koolidele tehakse sama programmi sõidusuunaga Pirita jõele ja Muuga lahe rannikule.

Programmi käigus saadakse ettekujutus veekeskkonna ökosüsteemist ja erinevate liikide tähtsusest selles. Saadakse teada inimtegevuse seotusest veekogudega, kuidas on loodust mõjutanud inimene ning millised on inimese tegevuse tagajärjed.

Programmi on integreeritud füüsika ja matemaatika ning kultuurilugu.

Õpipädevused:

digipädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus

Õpitulemused:

• Õpilane eristab veekogude tüüpe ja oskab neid kirjeldada, tunneb levinumaid tunnusliike
• Õpilane mõistab liikide mitmekesisuse olulisust ning veekogude tähtsust ökosüsteemis
• Õpilane on omandanud arvutamis- ja mõõtmisoskuse ning oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades
• Õpilane väljendab respekti ja hoolivust kõige elava ja looduskeskkonna suhtes
• Õpilane mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid ning oskab välja pakkuda lahendusi keskkonnaprobleemidele
• Õpilane teab, kuidas looduses ohutult liikuda ning käitub loodust säästvalt

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Jõgi ja järv, vesi kui elukeskkond. Jõgi ja selle osad. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Kohastumused eluks vees. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ja kaitse. Kalakasvatus. Läänemeri elukeskkonnana, Läänemere reostumine ja kaitse.

Mõisted: jõgi, jõesäng, suue, lähe, jõe langus, voolukiirus, kärestik, juga, joastik, allikas, põhjavesi, pinnavesi, joogivesi, järv, hõljum, kaldataim, veetaimed, laht, paekallas, kivistis, vee soolsus, riimvesi, rand, rannik, vetikad, rannikulinnud.

Programmi on integreeritud füüsika ja matemaatika ning kultuurilugu.

 

Meetodid:

Vaatlus ja arutelu

Probleemi püstitamine ja lahenduse otsimine, praktiline tegevus

Rühmatöö

 

Juhis õpetajale:

Osalejad peaksid olema riietunud vastavalt ilmastikuoludele ning kandma jalanõusid, mis võimaldavad erinevatel pinnastel kõndida (liiv, järsud kõrge rohuga nõlvad, libedad kivid jms). Ratsatooliga liikujale ja tugeva liikumispuudega inimesele pole see retk jõukohane.

Igal osalejal peaks olema kaasas joogivesi ja kerge eine. Soovi korral saab Vääna-Jõesuu puhkealal pidada piknikku (olemas lõkkekohad, lauad-pingid, tualetid).

Enne programmi toimumist suheldakse klassi saatva õpetajaga, korratakse üle programmi eripärad ja palutakse kindlasti ka õpilasi neist informeerida. Bussi tellib programmi läbiviija, programmi hind sisaldab transpordi hinda.

Õpetaja peaks aktiivselt osalema programmi töös, vajadusel praktiliste tööde juures nõustama ja tagama klassi koos püsimise.

Sihtgrupp:

4-6 klass II kooliaste

Kestus:

4 tundi

Grupi suurus:

30

Toimumise aeg:

Kevad
Sügis

Hind:

300€

Lisainfo:

Osaleb üks klass.

Ratastooli ja/või tugeva liikumispuude korral pole võimalik retke kaasa teha.

Retke läbiviimise aja sisse on arvestatud söögipaus. Aeg on arvestatud astronoomilistes tundides.

 

 

Läbiviimise koht:

Vääna jõe ümbrus või Pirita jõe ümbrus

Läbiviimise asukoht:

59.424350919738, 24.340501035815

Maakond:

Harjumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

MTÜ Nõmme Loodusmaja

Keel:

Eesti keel
Vene keel

Seotud failid:

Jõgi, järv, meri
Author:
Lada Mehikas, Laura Kirsimaa
Jõgi, järv, meri.pdf(133.1 KB)

Programmi "Jõgi, järv, meri" tutvustus

Pikk kirjeldus:

Enne programmi toimumist suheldakse klassi saatva õpetajaga, korratakse üle programmi eripärad ja palutakse kindlasti ka õpilasi neist informeerida. Bussi tellib programmi läbiviija, programmi hind sisaldab transpordi hinda.

Programmi juhendaja kohtub grupiga kooli juures. Bussis tutvustatakse päevakava, tuletatakse meelde liiklusreeglid (bussi sisenemine-väljumine, turvavööd, teede ületus), räägitakse läbi looduses turvaliselt liikumise põhitõed ja loodust säästva käitumise alused.

I osa JÄRV (30 min)

Harku järve ääres arutatakse läbi järvede tunnused. Õpilased saavad teada Harku järve tekkeloo ning järvede tekkimisest laiemalt. Kirjeldatakse järve ja selle kalda omadusi, võetakse veeproovi ning hinnatakse selle puhtust mehaanilisel teel – silmade ja ninaga. Korratakse üle puhta vee tunnused ning arutatakse, millist looduslikku vett võib juua.

Vaadeldakse veelinde nende elukeskkonnas, tutvutakse levinumate kalda- ja veetaimedega, pilliroo ajaloolise ja tänapäevase kasutusega.

Rühmatööna otsivad õpilased rannast neile etteantud omadussõnadega esemeid. Ülesanne suunab õpilasi märkama nii taimede omadusi kui ka inimtegevuse jälgi. Leitud esemed vaadatakse juhendajaga koos üle, vajadusel määratakse.

II osa JÕGI (20 min)

Hüüru mõisa parkla servas on suur piirkonna kaart. Õpilased määravad sellel oma asukoha, leiavad üles nii Harku järve kui ka Vääna jõe, oskavad tingmärkide järgi kirjeldada lähedalasuvaid objekte. Jõe ääres leitakse jõele iseloomulikud tunnused ning võrreldakse neid järve tunnustega. Vanas Hüüru vesiveskis asub kalarestoran, kus kasvatatakse forelli. Räägitakse jõe kasutusvõimalustest vesiveski ja kalakasvatuse näitel. Mõnikord võib õnnestuda minek veski territooriumile kasvanduse kalu vaatlema.

III osa JÕGI (40 min)

Vahikülas asuva skeemi ja fotode järgi tuletatakse meelde, mis on kärestik, juga ja joastik. Tutvutakse seal asuva nastikute talvituspaigaga (kevadisel ajal võib avaneda võimalus vaadelda nastikuid). Joastikul räägitakse jõkke kudema tulevatest kaladest ja nende koelmute kaitsevajadusest. Jõe ääres siledal paekaldal on hästi näha inimese kujundatud jõesängi. Kiirevoolulise jõelõigu juures meenutatakse, mis on voolukiirus, kuidas seda tähistada ja mõõta. Rühmatööna leiavad õpilased võimaluse, kuidas saaks ise käepäraste vahenditega jõe voolukiirust mõõta. Lepitakse kokku metoodikas ja vahendites. Iga rühm teeb kokku kolm mõõtmist, kasutades abivahendina oma nutiseadet ja loodusest leitud esemeid. Lõpuks arvutatakse keskmise voolukiirus, võrreldakse neid omavahel ja salvestatakse tulemused, sest andmeid läheb järgmises osas jõe voolukiiruse võrdlemisel vaja.

IV osa JÕGI (koos einega, 30 min) ja MERI (60 min)

Kaasavõetud eine söömine või klassi ühine piknik RMK Vääna-Jõesuu puhkealal.

Pärast einet rühmatööna voolukiiruse mõõtmine jõesuu silla juures. Mõõtmistulemuste selgumisel arutatakse, millest on tingitud erinevused eelmise asukohaga, milline on jõe vool ja jõe kaldad suudmealal. Selgitatakse mõisteid lähe, suue ja riimvesi.

Mererannas saavad õpilased ülesandeks leida võimalikult palju erinevaid teokarpe ja kodasid. Koos neid üle vaadates saavad õpilased teada, millised on Läänemere levinumad karbid, millist rolli mängivad nad ökosüsteemis ning millised leitud liikidest on tegelikult jõeveega merre sattunud mageveeliigid. Räägitakse mere-elustikust, võõrliikidest, Läänemere vee soolsusest ja puhtusest, jõgede vee hulga ja kvaliteedi mõjust Läänemerele.

Jõe suudmest liigutakse mööda randa umbes kilomeeter Türisalu pangani. Teel võib märgata randa uhutud esemeid, loomade tegevusjälgi, rannikulinde jm. Türisalu pangale ronides uuritakse paekivi ja räägitakse selle tekkest. Pöörates tähelepanu paekihtide haprusele, räägitakse panga läheduses liikumise ohutusnõuetest. Panga peal parkla kõrval viiakse läbi tähelepanumäng ja jagatakse tagasisidet.

Türisalu pangal ootab buss, mis viib õpilased tagasi kooli.

Viimati uuendatud:

06.04.2021