Enne programmi toimumist suheldakse klassi saatva õpetajaga, korratakse üle programmi eripärad ja palutakse kindlasti ka õpilasi neist informeerida. Bussi tellib programmi läbiviija, programmi hind sisaldab transpordi hinda.

Programmi juhendaja kohtub grupiga kooli juures. Bussis tutvustatakse päevakava, tuletatakse meelde liiklusreeglid (bussi sisenemine-väljumine, turvavööd, teede ületus), räägitakse läbi looduses turvaliselt liikumise põhitõed ja loodust säästva käitumise alused.

I osa JÄRV (30 min)

Harku järve ääres arutatakse läbi järvede tunnused. Õpilased saavad teada Harku järve tekkeloo ning järvede tekkimisest laiemalt. Kirjeldatakse järve ja selle kalda omadusi, võetakse veeproovi ning hinnatakse selle puhtust mehaanilisel teel – silmade ja ninaga. Korratakse üle puhta vee tunnused ning arutatakse, millist looduslikku vett võib juua.

Vaadeldakse veelinde nende elukeskkonnas, tutvutakse levinumate kalda- ja veetaimedega, pilliroo ajaloolise ja tänapäevase kasutusega.

Rühmatööna otsivad õpilased rannast neile etteantud omadussõnadega esemeid. Ülesanne suunab õpilasi märkama nii taimede omadusi kui ka inimtegevuse jälgi. Leitud esemed vaadatakse juhendajaga koos üle, vajadusel määratakse.

II osa JÕGI (20 min)

Hüüru mõisa parkla servas on suur piirkonna kaart. Õpilased määravad sellel oma asukoha, leiavad üles nii Harku järve kui ka Vääna jõe, oskavad tingmärkide järgi kirjeldada lähedalasuvaid objekte. Jõe ääres leitakse jõele iseloomulikud tunnused ning võrreldakse neid järve tunnustega. Vanas Hüüru vesiveskis asub kalarestoran, kus kasvatatakse forelli. Räägitakse jõe kasutusvõimalustest vesiveski ja kalakasvatuse näitel. Mõnikord võib õnnestuda minek veski territooriumile kasvanduse kalu vaatlema.

III osa JÕGI (40 min)

Vahikülas asuva skeemi ja fotode järgi tuletatakse meelde, mis on kärestik, juga ja joastik. Tutvutakse seal asuva nastikute talvituspaigaga (kevadisel ajal võib avaneda võimalus vaadelda nastikuid). Joastikul räägitakse jõkke kudema tulevatest kaladest ja nende koelmute kaitsevajadusest. Jõe ääres siledal paekaldal on hästi näha inimese kujundatud jõesängi. Kiirevoolulise jõelõigu juures meenutatakse, mis on voolukiirus, kuidas seda tähistada ja mõõta. Rühmatööna leiavad õpilased võimaluse, kuidas saaks ise käepäraste vahenditega jõe voolukiirust mõõta. Lepitakse kokku metoodikas ja vahendites. Iga rühm teeb kokku kolm mõõtmist, kasutades abivahendina oma nutiseadet ja loodusest leitud esemeid. Lõpuks arvutatakse keskmise voolukiirus, võrreldakse neid omavahel ja salvestatakse tulemused, sest andmeid läheb järgmises osas jõe voolukiiruse võrdlemisel vaja.

IV osa JÕGI (koos einega, 30 min) ja MERI (60 min)

Kaasavõetud eine söömine või klassi ühine piknik RMK Vääna-Jõesuu puhkealal.

Pärast einet rühmatööna voolukiiruse mõõtmine jõesuu silla juures. Mõõtmistulemuste selgumisel arutatakse, millest on tingitud erinevused eelmise asukohaga, milline on jõe vool ja jõe kaldad suudmealal. Selgitatakse mõisteid lähe, suue ja riimvesi.

Mererannas saavad õpilased ülesandeks leida võimalikult palju erinevaid teokarpe ja kodasid. Koos neid üle vaadates saavad õpilased teada, millised on Läänemere levinumad karbid, millist rolli mängivad nad ökosüsteemis ning millised leitud liikidest on tegelikult jõeveega merre sattunud mageveeliigid. Räägitakse mere-elustikust, võõrliikidest, Läänemere vee soolsusest ja puhtusest, jõgede vee hulga ja kvaliteedi mõjust Läänemerele.

Jõe suudmest liigutakse mööda randa umbes kilomeeter Türisalu pangani. Teel võib märgata randa uhutud esemeid, loomade tegevusjälgi, rannikulinde jm. Türisalu pangale ronides uuritakse paekivi ja räägitakse selle tekkest. Pöörates tähelepanu paekihtide haprusele, räägitakse panga läheduses liikumise ohutusnõuetest. Panga peal parkla kõrval viiakse läbi tähelepanumäng ja jagatakse tagasisidet.

Türisalu pangal ootab buss, mis viib õpilased tagasi kooli.