Jäätmeteemalises õppeklassis (Kalevi 1a, Räpina) toimuvas programmis saab läbi arutelude ja aktiivtegevuste selgeks mis on jäätmed ja kuidas need tekivad, miks on vajalik jäätmete liigiti kogumine ning kuidas see säästab keskkonda.
Õppeprogramm annab tervikliku ülevaate jäätmete tekkimisest, liigiti kogumisest, taaskasutamisest, biokäitlusest, põletamisest ning prügilasse ladestamisest. Õppetöö praktilist poolt toetavad videoklipid jäätmetest ning arvukad tootenäidised. Jäätmevoo kulgu ja prügila ehitust selgitavad maketid. Biojäätmete ringlust on võimalik lähemalt uurida vermikompostris, kus vihmaussid biojäätmed viljakaks kompostiks muudavad.
Õpipädevused:
kultuuri- ja väärtuspädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus
Õpitulemused:
Õpilane teab:
- et jäätmed on ainult inimese tekitatud probleem ning seetõttu on igaühel kohustus ja vastutus jäätmeid liigiti koguda;
- et läbi tarkade otsuste väheneb ressursside raiskamine ning prügikasti satub vähem jäätmeid;
- et ringmajandus on kooskõlas jätkusuutliku arenguga ja teab enda rolli selles.
Õpilane oskab:
- jäätmeid liigiti koguda ja vähendada jäätmeteket igapäevaste valikutega;
- kasutada binokulaari.
- et jäätmed on ainult inimese tekitatud probleem ning seetõttu on igaühel kohustus ja vastutus jäätmeid liigiti koguda;
- et läbi tarkade otsuste väheneb ressursside raiskamine ning prügikasti satub vähem jäätmeid;
- et ringmajandus on kooskõlas jätkusuutliku arenguga ja teab enda rolli selles.
Õpilane oskab:
- jäätmeid liigiti koguda ja vähendada jäätmeteket igapäevaste valikutega;
- kasutada binokulaari.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
4-6 kl II kooliaste – Eesti loodusvarad. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis. Õppesisu: Inimese mõju keskkonnale. Jäätmekäitlus. Säästev tarbimine.
7-9 kl III kooliaste - Elus- ja eluta looduse seosed. Õppesisu: Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Energia tarbimine ja materjalide taaskasutamine. Euroopa ja Eesti asustus. Õppesisu: Linnastumisega kaasnevad majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid.
Gümnaasium ja täiskasvanud – Bioloogia: Keskkonnakaitse Säästva arengu strateegia rakendumine isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis. Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitselised suundumused ning meetmed. Geograafia: Põhjavee kasutamine, reostumine ja kaitse. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid.
Läbivad teemad keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus ning väärtused ja kõlblus.
Lõimitud on loodusõpetus, inimeseõpetus ja ühiskonnaõpetus.
Meetodid:
Õppeprogrammis kasutatakse:
- Arutelu.
- Filmiklippide vaatamine.
- Praktiline liigiti kogumise harjutus. Vahendid: olmejäätmed ja värvilised konteinerid liigiti kogumiseks.
- Jäätmevoo visualiseerimine maketi ja taaskasutusmaterjalist tootenäidiste abil.
- Kompostielustiku uurimine binokulaariga. Vahendid: 5 binokulaari.
- Iseseisev töö. Töölehe täimine õppeklassis leiduva info põhjal. Vahendid: tööleht igale õpilasele, kirjutusvahend ja kirjutusalus. Töölehed on erineva raskusastmega vastavalt sihtrühmale.
Juhis õpetajale:
Programm toimub siseruumis, võimalusel palun õpilastel programmile tulles kaasa võtta vahetusjalanõud.
Programmi ajal võib õpetaja praktiliste tööde tegemisel õpilasi innustada ja abistada ning ka ise kaasa teha. Pärast programmi rakendab õpetaja programmil saadud teadmisi ja kogemusi edasises õppetöös.
Peale õppeprogrammi annab õpetaja programmile kirjaliku tagasiside e-kirja teel laekunud ankeedi kaudu.
Sihtgrupp:
4-6 klass II kooliaste
7-9 kl III kooliaste
Gümnaasium
Täiskasvanud
Kestus:
2 tundi
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
0€
Lisainfo:
Õppeklass asub hoone II korrusel, liigutakse treppidel. Programm ei sobi erivajadustega õpilastele.
Läbiviimise koht:
Põlvamaa keskkonnamaja jäätmeklass (Kalevi 1a, Räpina)
Läbiviimise asukoht:
58.096626427566, 27.469339370728
Maakond:
Põlvamaa
Keskus:
Otsekontakt:
mari.kala@keskkonnaamet.ee
5304 7565
5304 7565
Programmi läbiviija:
Mari Kala, Keskkonnahariduse ja kommunikatsiooni osakonna peaspetsialist
Keel:
Eesti keel
Pikk kirjeldus:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
SISSEJUHATUS (20 min)
- tutvustame programmi eesmärke ja töökorraldust.
- programmi tegevustes kasutatakse õppeklassi jäätmeteemalist ekspositsiooni;
- vaatame fotosid, mis panevad õpilase mõtlema miks jäätmed on tõsine keskkonnaprobleem ja millised on jäätmete käitlemata jätmise keskkonnamõjud;
TEGEVUSTE KÄIK (85 min)
- uurime kaardilt, kui palju on praegu ja kui palju on varem olnud Eestis prügilaid;
- arutleme, milline on jäätmeteke maailmas ja Eestis;
- teeme läbi praktilise jäätmete liigiti kogumise harjutuse;
- filmiklippe vaadates saame teada, mis saab uuesti ringlusesse suunatud pakenditest, uurime taaskasutusmaterjalist tootenäidiseid (näiteks plastist toidupakenditest tehtud terrassilaud, vanadest ajalehtedest soojustusmaterjal, vanapaberist pakkenurgad, plastpudelist uus pudel ja erinevad kangad);
- arutleme, kuidas jäätmed tekivad, millisest toorainest valmistatakse pakendeid; millised jäätmeid saab vältida ja milliseid asendada korduvkasutatava tootega; mis vahe on korduskasutusel ja taaskasutusel ning mis on ringmajandus. Räägime ka jäätmete liigiti kogumise vajalikkusest ja süsteemist Eestis.
- uurime, milliseid ohtlikke jäätmeid meie kodudes leidub ja kuhu tuleb need ära anda;
- tutvume kompostimise põhimõtetega videoklipi ja vermikompostri abil ning uurime kompostielustikku binokulaariga;
- vaatame üle, mis on jäätmekäitluse hierarhia ja arutleme, kas jäätmepõletus on parem lahendus, kui prügilasse ladestamine;
- maketi abil uurime, milline on tänapäevase prügila ehitus ja arutleme selle keskkonnasõbralikkuse üle;
- iseseisev töö – õpilane täidab töölehel õppeklassi stendidel oleva info abil.
KOKKUVÕTE (15 min )
- teadmiste kinnistamine, iga osaleja annab lubaduse, kuidas tema edaspidi jäätmeteket vähendab.
Viimati uuendatud:
04.05.2021