Jääajajärgne loodus ja inimene Eestis
Jääaja Keskus

Õppeprogrammi käigus tutvutakse jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumise paratamatusega. Analüüsitakse jääliustiku kulutava, kuhjava ja hävitava jõu mõju loodusele. Leitaks eluorganismide kohastumised, mis aitavad jääaegade-jäävaheaegade vaheldumisega toime tulla. Rühmatöö käigus saab selgeks Eesti looduse muutumine alates eelmise jääaja jääliustike sulamisest kuni tänapäevani ja vaatame ka pisut tulevikku. Uurime, kui palju on looduslike tingimuste ja koosluste muutused mõjutanud inimeste elu ning kui palju on inimene mõjutanud ümbritsevat keskkonda.

Õpipädevused:

enesemääratluspädevus
ettevõtlikkuspädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

Osalejad saavad teada ja kinnistavad seniseid teadmisi järgmistel teemadel:
1) jääajad Maal, viimase 2,5 miljoni aasta jooksul;
2) viimase jääaja järgsed kliimamuutused Eesti aladel;
3) looduses toimunud muutuste iseloom, looduslike koosluste vaheldumised ja
arengud pärast jääaega;
4) organismide kohastumused erinevate keskkonnatingimustega;
5) inimasustuse teke ja muutused Eestis;
6) põhjuslikud seosed nende teemade vahel.
 Osalejad saavad aktiivselt tegutsedes esinemiskogemusi ja arendavad koostööoskusi.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

§ 14. Läbivad teemad
2) keskkond ja jätkusuutlik areng

2.1. Loodusõpetus III kooliaste
2.1.9.1. Inimene uurib loodust

1. Elus- ja eluta looduse seosed

2.2. Bioloogia III kooliaste
2.2.4.5. Taimede tunnused ja eluprotsessid
2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse

2.3. Geograafia III kooliaste
2.3.4.5. Kliima

2) keskkond ja jätkusuutlik areng

2.1. Bioloogia
2.1.4.4. IV kursus „Evolutsioon ja ökoloogia“

2.2 Geograafia 
2.2.4.2. II kursus „Maa kui süsteem“

Meetodid:

Suunatud diskussioon

Rühmatöö

Rühmatöö ette kandmine

 

Juhis õpetajale:

Enne õppepäevale tulekut palume teha õpilastele väikese sissejuhatuse programmi teemasse, et kõikidel oleks teadmine eesootavast programmist.

Õpetaja vastutab oma õpilaste eest nii õppeprogrammi toimumise ajal kui ka vaba aja veetmisel.

Sihtgrupp:

7-9 kl III kooliaste
Gümnaasium

Kirjeldavad märksõnad:

Kestus:

1,5 tundi

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

145€

Lisainfo:

Programmi tegevused toimuvad siseruumis. Olemas on lift, juurdepääs ratastooliga on tagatud.

Et kõigil oleks meeldiv ja turvaline tutvu meie kodukorraga.

Õppeprogrammi juhendajad.

Läbiviimise koht:

Jääaja Keskuse 1. korruse ja 2. korruse ekspositsioon

Läbiviimise asukoht:

58.5268921, 26.6739163

Maakond:

Tartumaa

Keskus:

Otsekontakt:

info@jaaaeg.ee
+372 5911 3318

Programmi läbiviija:

Jääaja Keskuse giid-juhendaja

Keel:

Eesti keel

Seotud failid:

Jääajajärgne loodus ja inimene Eestis
Author:
Jääaja Keskus
Jääajajärgne-loodus-ja-inimene-Eestis_8-9kl_15h_25.01.17.pdf(303.12 KB)

Jääajajärgne loodus ja inimene Eestis pdf

Pikk kirjeldus:

Eesmärk:

  • Osalejad saavad teada ja kinnistavad seniseid teadmisi järgmistel teemadel:
  1. jääajad Maal, viimase 2,5 miljoni aasta jooksul;
  2. viimase jääaja järgsed kliimamuutused Eesti aladel;
  3. looduses toimunud muutuste iseloom, looduslike koosluste vaheldumised ja arengud pärast jääaega;
  4. organismide kohastumused erinevate keskkonnatingimustega;
  5. inimasustuse teke ja muutused Eestis;
  6. põhjuslikud seosed nende teemade vahel.
  • Osalejad saavad aktiivselt tegutsedes esinemiskogemusi ja arendavad koostööoskusi.

Sihtrühm: 8.-9. klass, gümnaasium

Kestus: 1,5 tundi

Koht: Jääaja Keskuse 1. korrus ja 2. korruse koosluste dioraamide juures, õppeklassis

Vahendid:

  • rühmatöö ülesannete lehed Oleme ise giidid igale osalejale;
  • loosisildid erinevate ajastute (ja koosluste) dioraamide jagamiseks: I - arktiline ja subarktiline tundra, II - varane jääajajärgne metsatundra, III -laialehised metsad, IV- subboreaalne taiga (kuusikud), V- kultuurmaade areng, subatlantiline;
  • kirjutusalused igale osalejale;
  • mängu komplekt: 13 meetrine pesunöör, millel on tähistatud ajajoon, kus igale meetrile vastab 1000 aastat (1 cm=10 aastat); edasiarenduses võib see ka olla kujundatud ja trükitult kokkurullitavale ja pestavale PVc ca 20 cm-le ribale (koos valitud maailma ajaloo oluliste daatumite ja Eesti looduse ning inimasustuse arengu oluliste vahemike/sündmustega), 40 pesupulka, 20-40 silti erinevate jääajajärgsete looduslike ja inimesega seotud ajaloosündmuste nimetustega.
  • soovitav lisamaterjal: Paljundatud artikkel ”Eesti elustiku mitmekesisuse muutustest pärast jääaega” http://www.gi.ee/~veski/10064.pdf igale rühmale; Õpik Gümnaasiumile “Eesti esiajalugu” - võiksid kaasa võtta need klassid, kellel see on parajasti kasutuses;

Tegevused

Sissejuhatus – ca 10 minutit
Õpilased jagatakse sissejuhatavas osas (soovitavalt õppeklassis) nelja rühma. Tutvustatakse programmi plaani, tegevuspiirkondi, ajakava ja ülesannet, mida minnakse tegema juba näitusesaali. Igale rühmale loositakse üks kliimaperiood.
Jagatakse kirjutusalused, kirjutusvahendid, töölehed, abimaterjalid esitluse valmistamiseks jms.

1. Arutelu jääaegade vaheldumise tsüklilisuse ja nende mõju ökoloogilise tasakaalu muutustes Maal, viimase 2,5 miljoni aasta jooksul – ca 15 minutit

2. Oma rühma kliimaperioodiga seotud ekspositsiooni osaga tutvumine ja esitluste ettevalmistus – ca 20 minutit

Iga rühm tutvub põhjalikumalt loosiga saadud kliimaperioodi väljapanekuga nii klaasi taga kui ka kaasnevate lisamaterjalidega sahtlites ja seintes.
Rühmaliikmete vahel jagatakse rollid (kes tutvustab selle perioodi kliimat, iseloomulikku taimestikku, loomastikku, Läänemere arenguperioodi, inimeste tulekut-olekut). Valmistutakse tutvustama teistele rühmadele (ülejäänud klassile) ”giididena” oma lõiku näituselt.
Ettevalmistusel on abiks tööleht ja lisamaterjalid.

3. Esitlused ”Oleme ise giidid” – ca 30 minutit
Pärast rühmade ettevalmistusaega toimub rühmade giidiesitluste (perioodide tutvustuste) kordamööda kuulamine dioraamide juures.
Programmi juhendaja korraldab sõna andmist rühmadele.
Kõigile tuletatakse ka enne esitlusi meelde, et tähelepanu/teadmiste kontroll on programmi viimases osas.
Esitlused kokku ca 5x 8 minutit.

Kokkuvõttev mäng/võistlus ”Kogutud teadmised ajajoonele/pesunöörile!” – ca 15 min
Kokkuvõtteks võiks õppeklassis teha kõik koos pesunöörile või muule tähistust võimaldavale lindile (millele on märgitud ajajoon viimase 12000 aasta kohta 1000 aastaste vahedega) panna pesupulkadega ajaliselt sobivatesse kohtadesse silte ”Kasvasid pöögid”, ”Inimeste Pullisse kolimine”, ”Balti jääpaisjärv” ”Läänemeri oli soolane Litoriinameri”, ”Mutid ja siilid kolisid Saaremaale”, ”Sookilpkonn tundis end siinmail hästi” jne, mis teemast kokkuvõtte teeks. Lisada võib ka maailmaajalugu puudutavaid sündmusi (mõned). Õpilased saavad teha koostööd ja kasutada oma kogutud giiditeadmisi. Rühmad võiksid loosiga saadud perioodi kohta koostada ise sildid, mis hiljem ära segatakse ja rühmadele jagatakse. Sildid võivad olla ka eelnevalt valmis tehtud. Õpilastele jääks siis õigetesse kohtadesse paigutamise ülesanne.

Variant II: teha samasugune võistluslik kokkuvõte kahes rühmas, kuhu kumbagi oleks kaasatud õpilased erinevatest esitlusrühmadest (rühmas oleks iga perioodi ”spetsialiste”). Sel juhul peab ka ajajoont ning silte-pesupulki olema topeltarv. Võistluse korral tuleks arvestada nii aega (mille eest saab mingid punktid), kui ka siltide paigutamise õigsust.

Viimati uuendatud:

27.03.2021