Õpitulemused:
Õpilane teab pinnavormide tekkeviise mandrijää mõjutusel: kulutuslik ning kuhjuv tekkeviis.
Õpilane oskab ära tunda oosi, mõhna, lavamõhna, sulglohku ning selgitada, kuidas need on tekkinud.
Õpilane teab, miks Viitna Pikkjärv on madala reostustaluvusega ning millist mõju avaldab sellele külastuskoormus.
Õpilane oskab ära tunda oosi, mõhna, lavamõhna, sulglohku ning selgitada, kuidas need on tekkinud.
Õpilane teab, miks Viitna Pikkjärv on madala reostustaluvusega ning millist mõju avaldab sellele külastuskoormus.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
4-6 kl II kooliaste
Loodusõpetus: jõgi ja järv, vesi kui elukeskkond; elukeskkonnad Eestis; loodus- ja keskkonnakaitse Eestis.
7-9 kl III kooliaste
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid; mikroorganismide ehitus ja eluprotsessid; ökoloogia ja keskkonnakaitse.
Geograafia: Geoloogia; pinnamood; veestik; Euroopa ja Eesti geograafiline asend, pinnamood ja geoloogia.
Gümnaasium
Bioloogia: organismid; ökoloogia; keskkonnakaitse.
Juhis õpetajale:
Riietuda vastavalt ilmale.
Sihtgrupp:
4-6 klass II kooliaste
7-9 kl III kooliaste
Gümnaasium
Kestus:
2,5 tundi
Grupi suurus:
25
Toimumise aeg:
Kevad
Sügis
Hind:
0€
Lisainfo:
Õpperetke käigus leiame aja ja koha ka söögipausiks.
Läbiviimise koht:
Viitna MKA
Läbiviimise asukoht:
59.447254640589, 26.014195202424
Maakond:
Lääne-Virumaa
Otsekontakt:
enri.uusna@keskkonnaamet.ee
5304 7344
5304 7344
Programmi läbiviija:
Enri Uusna
Keel:
Eesti keel
Pikk kirjeldus:
2,5 km õpperetk viib meid ümber Viitna Pikkjärve, mille jooksul toimub:
- Pinnavormide tuvastamine töölehtedel vaatluse ja kaardi abil;
- Samakõrgusjoonte mõiste õpe või kordamine;
- Taimestiku vaatlus pinnavormidel;
- Arutelu Viitna järve tingimuste ja sealse külastuskoormuse teemal.
Eelneval kokkuleppel on võimalik läbida ka pikem, 7 km pikkune ring, kus käime ka läbi soo- ja nõmmemetsakoosluste.
Viimati uuendatud:
28.09.2020