Männiku karjäärid
Lada Mehikas

Männiku karjäärides ja Pääsküla rabas läbiviidav õppeprogramm on mõeldud II kooliastme õpilastele tugeva inimtegevuse mõjuga piirkondade olukorraga tutvumiseks. Õpilased näevad Männikul erinevaid tehislikke pinnavorme - ehitusjäätmetest moodustunud mäge ja tehisjärvi ning kasutatud karjääride metsastamis-püüdeid. Vaadeldakse endiste laskemoonaladude piirkonna tehismaastikku ja looduslikku Männiku liivikuala, toimivat allika-ala, Pääsküla raba kunagisi turbavõtu-auke ja looduslikke turbakihte, raba kuivenduskraave ning nende ummistumist ja raba taas-soostumist. Vastavalt eelnevale kokkuleppele on võimalik pikemalt keskenduda mõnele kindlale loodusvarale nagu liiv, turvas või vesi.

Maastiku keerukuse ja materjali rohkuse tõttu on see kahe juhendajaga programm.

Programmi on integreeritud tehnoloogia ja kehaline kasvatus.

 

Õpipädevused:

digipädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus

Õpitulemused:

• Õpilane väljendab respekti ja hoolivust kõige elava ja looduskeskkonna suhtes
• Õpilane huvitub loodusest ja looduse uurimisest
• Õpilane oskab sihipäraselt vaadelda loodusobjekte, teha praktilisi töid ning esitada tulemusi
• Õpilane mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid ning oskab välja pakkuda lahendusi keskkonnaprobleemidele
• Õpilane teab, kuidas looduses ohutult liikuda ning käitub loodust säästvalt

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Pinnavormid. Mandrijää osa pinnamoe kujunemises. Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid.

Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid.

Vesi kui aine, vee kasutamine. Põhjavesi. Joogivesi. Vee kasutamine. Vee reostumine ja kaitse.

Soo elukeskkonnana. Soode teke ja paiknemine. Elutingimused soos. Soode elustik. Soode tähtsus. Turba kasutamine. 

Programmi on integreeritud tehnoloogia ja kehaline kasvatus.

Meetodid:

Vaatlus 

Arutelud

Rühmatöö

Õppijalt õppijale

Juhis õpetajale:

Programmis osalejatel on vajalik ilmastikule vastav riietus ja tugevad, vastupidavad, soovitavalt niiskuskindlad jalatsid – retkel ronitakse kallakutel, liigutakse ebatasasel pinnal ja olenevalt ilmastikust võib rajal olla märgi kohti.

Soovitatav on kasutada vaatluste täiendusena ja salvestuseks isiklikke nutiseadmeid.

Igal osalejal peaks olema kaasas joogivesi ja väike eine.

Sihtgrupp:

4-6 klass II kooliaste

Kestus:

4 tundi

Grupi suurus:

35

Toimumise aeg:

Kevad
Sügis

Hind:

220€

Lisainfo:

See on kahe retkejuhiga programm.

Võimalikud allergeenid – putukad, õietolm jms.

Liikumisraskustega õpilastel pole kahjuks võimalik sel retkel osaleda. Programm on suures osas vaatlusele tuginev ja nägemispuue võib segada programmis osalemist.

Läbiviimise koht:

Männiku karjäärid, Pääsküla raba loodusõpperada

Läbiviimise asukoht:

59.363866842795, 24.724771453192

Maakond:

Harjumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

MTÜ Nõmme Loodusmaja

Keel:

Eesti keel

Seotud failid:

Inimese jälg looduses
Author:
Lada Mehikas
Inimese jälg looduses.pdf(146.85 KB)

Programmi läbiviimise kava.

Pikk kirjeldus:

Enne programmi toimumist suheldakse klassi saatva õpetajaga, korratakse üle programmi eripärad ja palutakse kindlasti ka õpilasi neist informeerida. Õpetaja roll retkel on jälgida grupi koos püsimist ja toetada õpilasi, lähtudes nende individuaalsusest.

Programmi juhendajad kohtuvad klassiga Männikul busside lõpp-peatuses. Kohtumisel toimub lühike teemade ja tegevusplaaniga tutvumine, võimalikele ohukohtadele viitamine ja reeglites kokkuleppimine.

Liigutakse üle raudtee ehitusjäätmetest moodustunud tehismäele, kõige kõrgemasse ja parema ülevaatega punkti ümbruskonnas. Siin tutvustatakse lühidalt Männiku asumi ajalugu, liivakarjääride tekkimise ja arenemise lugu kuni tänapäevani. Tehakse tagasivaade kaugemale ajalukku - kuidas viimase jääaja taandumisega tekkisid siia suured liivavarud. Räägitakse maavaradest, nende kaevamisest ja kasutamisest. Liigutakse mäest alla  tehisveekogu Pumbajärve juurde. Seal on teemaks loomastiku ja taimestiku taastumine peale kaevandamise lõppu. Rühmatöö: määrata piirkonna liike, vajadusel kasutades nutiseadmete abi. (30 min)

Liigutakse edasi Raku järve juurde, mille poolsaarel asub Männiku hiidrahn. Teel läbitakse sinna istutatud männik. Hinnatakse männiku vanust ja seisukorda, analüüsitakse põhjuseid, miks puud vana karjääri põhjas vaevaliselt kasvavad. Tehakse pinnase kaeve, et näha kasvupinnase koostist ja eri kihtide paksust. Soovi korral rühmatöö: poolsaarele ja hiidrahnuni orienteerumine nutiseadmete abil. Hiidrahnu juures on võimalik panna end proovile kivile ronides, jälgides kokkulepitud reegleid ja ohutust. Rahnu juures tehakse tavaliselt ka söögipaus. (40 min)

Liigutakse sama teed pidi tagasi Pumbajärveni ja seal edasi mööda Männiku Väikejärve kallast. Kallas on moodustunud ehitusjäätmetest ja on kohati järsk. Seal vaadeldakse erinevaid jäätmeid ja räägitakse jäätmete mõjust keskkonnale. Möödutakse laialdasest roostikualast, mis on soodus paik meil pesitsevatele veelindudele. (30 min)

Järgmiseks jõutakse liivikule istutaud huvitava erinevatest liikidest puistuni ja edasi Männiku järveni. Teele jäävad mõned aastakümnete tagused karjääris kasutusel olnud veepumpade riismed. Vaadeldakse eemalt töötavat liivakaevandust. Jutuks tulevad kaasaegsed ja eelmise sajandi karjääri kasutuse võtted. (20 min)

 Ületatakse raudtee ja Saku tee ning võetakse suund Pääsküla rappa. Läbitakse Männiku liivikute ala, mis on osaliselt kaitseväe harjutus-polügoonina kasutusel. Hästi on vaadeldavad endiste laskemoonaladude alused ja neid eraldavad kaitsevallid. Lühidalt tutvustatakse kaitseväe tegevust selles piirkonnas eri aegadel ja teavitatakse võimalikest ohtudest (tundmatu aine, säilinud osad vanadest okastraat-tõketest) (20 min)

Jõutakse Aiataguse allika-alale, kus käsitletakse põhjavee, vee tarbimise ja reostumise teemasid. Allikate juurest edasi liigutakse mööda Pääsküla raba loodusõpperada. Võimalik on valida pikema (2,5 km) või lühema (1,5 km) raja vahel, mis mõlemad viivad välja Hiiule. Rabas tuletatakse meelde seal elavad liigid, räägitakse rabade tähtsusest keskkonnale, rabade kuivendamisest ja taas-soostumisest. Teekonna lõpul saab näha vanu turbavõtu auke, kus turvas on kihiti vaadeldav. Räägitakse turba tekkest ja selle kaevandamisest, turba kasutamisest ja kaevandusalade taastamisest.

Enne Hiiu parkmetsast väljumist võetakse läbitud teemad kokku ja antakse-saadakse tagasisidet. (40 min kuni 100 min)

Viimati uuendatud:

10.08.2020