trilobiit
Taltech geoloogia instituut

Kindlasti oskate nimetada mõnda looma või taime, kes kunagi Maal elas, aga keda tänapäeval enam ei leidu. Programmi käigus uurime, kuidas kogutakse teadmisi minevikus Maal elanud organismide kohta ja millist teavet kivistised meile minevikus elanud organismidest annavad. Fossiilid ehk kivistised on tõendiks sellele, et elu Maal on muutunud lihtsamast keerulisemaks. Uurime elu arengu pöördelisi sündmusi ja reastame need ajaskaalal. Arutleme olulisi taustsündmusi (hapniku ilmumine atmosfääri, kliimamuutused, aktiivne vulkaaniline tegevus, meteoriidi kukkumine), mis võisid anda tõuke uute eluvormide tekkimisele või viisid massiliste väljasuremisteni.  

Anname ülevaate Eestis leiduvatest fossiilidest. Millised organismid elutsesid ja arenesid kunagises Paleobalti meres, mis kattis Eesti ala 600-360 miljonit aastat tagasi. Kes võisid ringi jalutada siinsetes metsades ja rannaaladel hilisematel ajastutel, ennekõike jääaegadel. Osalejad saavad praktilise kogemuse, kui kerge või raske on kivistist ära tunda ning selle põhjal ära arvata kunagist eluvormi. Ja siis meisterdame ise trilobiidimudeli.  

Õppeprogrammi läbiviimise detailsed infomaterjalid, praktiliste tööde juhendid ja töölehed leiab õppematerjalidest. Oma teadmisi on võimalik kontrollida nii enne kui peale õppeprogrammi läbimist E-testiga.

Õpipädevused:

õpipädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

4-6 klass II kooliaste:
Õpilane teab, mis on kivistis.
Õpilane oskab nimetada organismi osasid võib kivististena leida.
Õpilane teab, milliste loomade kivistisi võib leida Eestis.
Õpilane oskab nimetada Eesti kivimeid, kust võib enim kivistisi leida.
Õpilane oskab koostada elu arengurea.
Õpilased saavad praktilise kogemuse kivististe otsimisest ja uurimisest.

7-9 klass III kooliaste:
Õpilased oskavad järjestada elu arengu etapid.
Õpilased oskavad nimetada evolutsiooni enim mõjutanud geoloogilisi sündmusi Maa ajaloos.
Õpilane oskab nimetada peamisi organismide rühmi, kelle kivistisi leidub Eesti kivimites.
Õpilased saavad praktilise oskuse, kuidas kivistisi prepareerida, määrata ja kirjeldada.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

4-6. klassi loodusõpetuse ainekava Kivimid ja kivistised.

7-9.klassi geograafia ainekavad Maa geoloogiline areng, Eesti geoloogiline ehitus.

Meetodid:

Audiovisuaalne meetod loengu/arutelu läbiviimisel.

Praktilised tööd  

Juhis õpetajale:

Õpilased peaksid olema valmis õpptunniks ja teadmiste omandamiseks. Parim motiveerija on teadmiste kontrolli läbiviimine, selleks võib kasutada õppematerjalides olevat e-testi.

Õppetunniks pole vaja midagi kaasa võtta. Lubatud on kasutada telefone materjalide pildistamiseks või interneti kasutamiseks (keskuses vaba wifi) konkreetsete ülesannete tegemisel.

Toitlustamine on kooli/õpetaja korraldada.  

Sihtgrupp:

4-6 klass II kooliaste
7-9 kl III kooliaste

Kirjeldavad märksõnad:

Kestus:

2 tundi

Grupi suurus:

20

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

150€

Lisainfo:

Korraga saab õppeprogrammis osaleda kaks gruppi (õppetegevus viiakse läbi paralleelselt).

Keskuse õppemajadesse ja õppeklassidesse on juurdepääs ratastooliga.

Toitlustamise võimalus puudub. 2-tunnise õppeprogrammi aja sees ei ole söögipausi. Pikema külastuse või õppepäeva puhul ajakava kokkuleppel.

Palume kohale saabuda vähemalt 10 minutit enne õppeprogrammi algust (õppemajja jõudmiseks, riietumiseks jm vajadusteks).  

Läbiviimise koht:

Programm toimub Särghaua õppekeskuse õpperuumides. Keskus on varustatud programmi toetava kivististe ja kivimite õppekoguga, mida õpilased saavad vahetult uurida. Keskusel on olemas vajalikud töövahendid ja uurimisvahendid.

Läbiviimise asukoht:

58.657260726075, 25.2397805

Maakond:

Pärnumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Maris Rattas, õppekeskuse juht (filosoofiadoktor geoloogia alal) Toomas Toom, kiviõpikoja spetsialist Vajadusel on kaasatud vastava teadusteemaga tegelevad teadustöötajad ja õppejõud Taltech geoloogia instituudist, abilistena ka geoloogia eriala tudengid.

Keel:

Eesti keel
Inglise keel

Pikk kirjeldus:

Õppeprogrammi esimene osa toimub audiovisuaalse loengu ja arutelu vormis, kus käsitletakse fossiili ehk kivitise mõistet, kuidas kivistised tekivad ja millistest kivimitest võib neid enim leida.

Uurime, kuidas kogutakse teadmisi minevikus Maal elanud organismide kohta ja millist teavet kivistised meile minevikus elanud organismidest annavad. Uurime elu arengu pöördelisi sündmusi ja reastame need ajaskaalal ning arutleme olulisi taustsündmusi (hapniku ilmumine atmosfääri, kliimamuutused, aktiivne vulkaaniline tegevus, meteoriidi kukkumine), mis võisid anda tõuke uute eluvormide tekkimisele või viisid massiliste väljasuremisteni.

Programmi teises osas anname ülevaate Eestis leiduvatest fossiilidest. Millised organismid elutsesid ja arenesid kunagises Paleobalti meres 600-360 miljonit aastat tagasi. Kes võisid ringi jalutada siinsetes metsades ja rannaaladel hilisematel ajastutel, ennekõike jääaegadel. Praktilise ülesandena tegelevad osalejad kivististe määramisega. Kui kerge või raske on kivistist ära tunda ning selle põhjal ära arvata kunagist eluvormi.   

Viimati uuendatud:

12.03.2021