Osalejad saavad ülevaate eluslooduse arengust ning mitmekesisusest jääajajärgsel Eestimaal. Jääaja Keskuse 2. korruse ekspositsiooni kasutades õpivad programmis osalejad rühmatöö käigus tundma erinevate kliimaperioodide taimestikku ja loomastikku ning mõistavad, et kliimamuutused toovad kaasa muutuseid eluslooduses. Võrreldakse erinevatel kliimaperioodidel esinenud elutingimusi ning õpitakse seostama eluslooduse muutusi kliimatingimuste muutumisega. Koos looduskeskkonna arenguga uuritakse ka inimese liikumist Eesti aladel ning inimeste kohanemist vastavalt looduskeskkonna muutumisele. Koos arutletakse inimtegevuse mõju üle looduskeskkonnale.
Õpitulemused:
jooksul;
2. Õpilased mõistavad, et kliima muutumine kutsub esile muutused eluslooduses;
3. Õpilased õpivad tundma erinevate kliimaperioodide taimestikku ja loomastikku;
4. Õpilased oskavad võrrelda elutingimusi erinevatel kliimaperioodidel;
5. Õpilased saavad muuseumiekspositsioonist teabe leidmise, esitluste sõnastamise ja
nende ettekandmise kogemusi.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
§ 14. Läbivad teemad
2) keskkond ja jätkusuutlik areng
Loodusõpetus II kooliaste
2.1.6.2. Planeet Maa
2.1.6.3. Elu mitmekesisus Maal
2.1.6.15. Elukeskkond Eestis
2.1.6.16. Eesti loodusvarad
2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis
2.1. Loodusõpetus III kooliaste
2.1.9.4. Elus- ja eluta looduse seosed
2.2. Bioloogia III kooliaste
2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Sihtgrupp:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Läbiviimise koht:
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5911 3318
Programmi läbiviija:
Keel:
Viited:
Seotud failid:
Eestimaa looduse lugu pdf
Pikk kirjeldus:
Sissejuhatus
Õpilastele tehakse sissejuhatus teemasse ning tutvustatakse aja- ja tegevuskava. Õpilased jagatakse kuni 4-liikmelistesse rühmadesse. Õpilased võivad moodustada rühmad ise, kuid rühmade moodustamiseks võib kasutada ka liikide kaarte. Rühmadele selgitatakse, kuidas töötab “ajamasin“.
Teema arendus
1. Õpilastega arutletakse mitu jääaega on olnud Maal viimase 2,5 miljoni aasta jooksul.
Miks tekivad jääajad. Millal lõppes viimane jääaeg ja kui paks oli siis jää. Kuidas mandrijää tekib ja liigub. Kuidas jääajad mõjutavad elusloodust.
2. „Ajamasin“
Ajamasin võiks paikneda ekspositsioonisaalis Vooremaa maketi juures. Kui keskuses on palju külastajaid, võib olla see ka õppeklassis. Iga õpilane saab töölehe Jääajajärgne loodus, millest täidetakse järgneva mängu jooksul esimene ülesanne. Rühmad saavad „ajamasinast“ aja, millele vastava dioraami peavad nad üles leidma. Kliimaperioodi dioraami juures tutvutakse elustikuga ja täidetakse tabeli vastavad lahtrid. Kui ülesanne on täidetud, liigub rühm uuesti „ajamasina“ juurde. Uue aja saab rühm pärast seda, kui on juhendajale oma eelmise ülesande sooritust tutvustanud. Iga rühm saab valida oma tempo, kuid juhendaja jälgib, et kõik rühmad tutvuksid vähemalt kolme erineva perioodiga. Kui kokkulepitud aeg on läbi, kogunevad kõik rühmad „ajamasina“ juures.
3. Ühine ajaretk
Juhendaja viib „ajamasinaga“ kogu grupi varasesse jääajajärgsesse tundrasse. Juhendaja on giidiks, kelle juhendamisel kontrollitakse, kas töölehe tabel on õigesti täidetud. Koos „rännatakse“ läbi muutunud looduse tänapäeva. Juhendaja pöörab tähelepanu kliima ja elustiku seostele ning toob välja liigid, keda meie looduses enam ei esine. Õpilased täidavad töölehe 3. ülesande. Kui tänapäeva on tagasi jõutud, valib iga õpilane oma lemmikaja (ülesanne 4 töölehel) ja saab „ajamasina“ juures vastavat värvi kaardi.
Kokkuvõte
Õpilased moodustavad vastavalt oma värvilistele kaartidele poolkaares ajarea. Juhendaja näitab, kus on jääaja lõpp ja kus tänapäev. Vanemad õpilased saavad ülesannet täita iseseisvalt meeskonnatööna, nooremad võivad vajada juhendamist. Juhendaja nimetab ajaperioodi ja vastava värvikaardiga õpilased kogunevad määratud ajarea lõigule. Iga perioodi kohta palub juhendaja 1-2 õpilasel põhjendada valikut. Kokkuvõttest selgub, missugust perioodi on kõige enam valitud.
Kui on aega, saab mängida liigikaartidega mängu Kes ma olen?*
Ühele mängijale või ühele paarilisele kinnitatakse seljale looma pilt või silt looma nimega nii, et ta ise seda ei näe. Nüüd tuleb tal hakata ära arvama, kes ta on, küsides kaaslaselt küsimusi. Kaaslane saab vastata kas “jah”, “ei” või “võib-olla”. Kui üks paarilistest on ära arvanud, siis hakkab arvama teine.