kivimid
Särghaua õppekeskus

Õppeprogrammis käsitletakse Eesti geoloogilise ehituse põhijooni, kivimeid ja maavarasid. Millised geoloogilised protsessid on kujundanud Eesti ala ja laiemalt kunagise Baltika kontinendi. Millist rolli on mänginud erinevatel geoloogilistel ajastutel valitsenud kliimatingimused ning meie paleogeograafiline asukoht erinevate kivimikihtide kujunemisel? Osalejad külastavad õppekeskuse ekspositsiooni „Puuraugud ja puursüdamikud“, kus on võimalik vaadelda erinevate kivimikihtide järjestust puursüdamike põhjal.   

Õppeprogrammi läbiviimise detailsed infomaterjalid, praktiliste tööde juhendid ja töölehed leiab õppematerjalidest (mõeldud peamiselt III ja gümnaasiumile astmetele). Oma teadmisi on võimalik kontrollida nii enne kui peale õppeprogrammi läbimist E-testiga. 4-6.klassile on lihtsustatud programm, kus õpitakse tundma Eestis leiduvaid kivimeid ja maavarasid ning uuritakse nende koostist mikroskoopidega. 

Õpipädevused:

õpipädevus
suhtluspädevus

Õpitulemused:

II kooliaste
Õpilane tunneb Eestis leiduvaid kivimeid (graniit, põlevkivi, paekivi, liivakivi).
Õpilane teab Eesti maavarasid ja ning milleks neid kasutatakse.
Õpilane oskab nimetada mõnda mineraali, millest kivimid koosnevad.
Õpilased saavad praktilise kogemuse kivimite/setete uurimisest mikroskoobiga.
Õpilased saavad praktilise kogemuse kivilihvimisest.

III kooliaste ja gümnaasium
Õpilane teab Eesti geoloogilise läbilõike põhijooni – aluskord, pealiskord, pinnakate.
Õpilane oskab seletada, milliste geoloogiliste protsesside tulemusena on kujunenud aluskorra ja pealiskorra kivimid ning pinnakatte setted.
Õpilane tunneb Eesti kivimeid ja teab, millistest mineraalidest need koosnevad.
Õpilane oskab hinnata Eesti erinevate kivimite kasutamist maavarana.
Õpilased saavad praktilise kogemuse kivimite/setete uurimisest mikroskoobiga.
Õpilased saavad praktilise kogemuse kivitöötlemisest.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

4-6. klassi loodusõpetuse ainekava Kivimid ja kivistised. Loodusvarad / Maavarad

7-9.klassi geograafia ainekava Maa geoloogiline areng. Kivimite teke ja tüübid. Maavarad, nende teke ja kasutamine. Eesti geoloogiline ehitus, pinnavormid. Euroopa geoloogia.

Gümnaasiumi geograafia ainekava Litosfääri koostis. Laamtektoonika. Kivimite ringe. Erinevad kivimid ja maagid kui maavarad 

Meetodid:

Audiovisuaalne meetod loengu/arutelu läbiviimisel.

Praktilised tööd  

Juhis õpetajale:

Õpilased peaksid olema valmis õpptunniks ja teadmiste omandamiseks. Parim motiveerija on teadmiste kontrolli läbiviimine, selleks võib kasutada õppematerjalides olevat e-testi.

Õppetunniks pole vaja midagi kaasa võtta. Lubatud on kasutada telefone materjalide pildistamiseks või interneti kasutamiseks (keskuses vaba wifi) konkreetsete ülesannete tegemisel.

Toitlustamine on kooli/õpetaja korraldada.

Sihtgrupp:

4-6 klass II kooliaste
7-9 kl III kooliaste
Gümnaasium
Täiskasvanud

Kirjeldavad märksõnad:

Kestus:

2 tundi

Grupi suurus:

20

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

150€

Lisainfo:

Korraga saab õppeprogrammis osaleda kaks gruppi (õppetegevus viiakse läbi paralleelselt).

Keskuse õppemajadesse ja õppeklassidesse on juurdepääs ratastooliga.

Toitlustamise võimalus puudub. 2-tunnise õppeprogrammi aja sees ei ole söögipausi. Pikema külastuse või õppepäeva puhul ajakava kokkuleppel.

Palume kohale saabuda vähemalt 10 minutit enne õppeprogrammi algust (õppemajja jõudmiseks, riietumiseks jm vajadusteks).  

Läbiviimise koht:

Särghaua õppekeskuse õpperuumides. Keskus on varustatud programmi toetava kivimite, mineraalide ja maavarade õppekogudega, mida õpilased saavad vahetult uurida. Keskusel on olemas vajalikud töövahendid ja uurimisvahendid.

Läbiviimise asukoht:

58.657260726075, 25.2397805

Maakond:

Pärnumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Maris Rattas, õppekeskuse juht (phD geoloogias) Toomas Toom, kiviõpikoja spetsialist Vajadusel on kaasatud vastava teadusteemaga tegelevad teadustöötajad ja õppejõud Taltech geoloogia instituudist, abilistena ka geoloogia eriala tudengid.

Keel:

Eesti keel

Pikk kirjeldus:

Sissejuhatavas osas selgitatakse, kuidas saada informatsiooni maapõue ehitusest, mis on puursüdamik ja geoloogiline läbilõige. Õppeprogrammi esimeses osas vaadeldakse kolme vanuseliselt koostiselt ja tekkelt selgelt eristuvat kihtide kompleksi – kristalliinsetest kivimitest aluskord, settekivimiline pealiskord ning pudedatest setetst koosneva pinnakate. Milliste geoloogiliste protsesside tulemusel on need tekkinud ning millist rolli on mänginud erinevatel geoloogilistel ajastustel valitsenud paleogeograafilised ja klimaatilised tingimused, eelkõige settekivimite ja pinnakatte kujunemisel. Miks meie geoloogilises läbilõikes osadest ajaperioodidest kivimid puuduvad?

9-12.klass koostavad praktilise tööna puuraugu geoloogilise läbilõike, mille alusel uurivad erinevanuseliste kivimikihtide levikut ja lasumustingimusi (sügavus, paksus, järjestus).

Õppeprogrammi teises osas uuritakse erinevate kivimite ja pinnakatte setete mineraalset koostist. Milliseid mineraale võib leida eri tüüpi kivimitest (graniit, liivakivi, lubjakivi, dolokivi, savikivim, põlevkivi) ning millised on enamlevinud mineraalid pinnakattesetetes. Praktilise tööna uurivad õpilased erinevaid kivimite ja setete proove mikroskoobi all ning määravad mineraale ja võimalikke teisi koostisosasid (fossiilid, orgaanika).

Õpilased külastavad õppekeskuse ekspositsiooni „Puuraugud ja puursüdamikud“, kus on võimalik vaadelda erinevate kivimikihtide järjestust puursüdamike põhjal.

Viimati uuendatud:

11.01.2021