
Koolituse „Põllumajandusmaastikud ja kestliku arengu haridus“ materjalide kogumik, mis käsitleb Eestis kasvatavaid põllumajanduskultuure, nende mõju mullastikule ja jätkusuutlikkust põllumajanduses.

Looduse mitmekesisuse õppekogumik on abiks looduse uurimisel ja vaatlemisel maismaakooslustes: metsades, niitudel ja soodes.
Õppekogumik sisaldab järgmisi osi:
- töölehed ülesannetega õppetegevuse korraldamiseks;
- määramistabelid (loomade tegevusjäljed, mullaelustik, linnud ja imetajate koljud);
- juhend koosluste mitmekesisuse vaatlemiseks ja uurimiseks;
- näited Eesti maismaakooslustest.
Selgunud on 2020. aasta tegijad looduses! Kas teadsid, et aasta loomaks valiti nahkhiir, linnuks tuttpütt ja orhideeks soo-neiuvaip? Vaata aasta tegijaid tutvustavalt infolehelt järele, kes või mis on aga 2020. aasta liblikas, puu, seen, sammal, muld ja kala.

Kas teadsid, et aasta loomaks valiti kobras, linnuks öösorr ja orhideeks lehitu pisikäpp? Vaata aasta tegijaid tutvustavalt infolehelt järele, kes või mis on aga 2019. aasta liblikas, puu, seen, sammal ja muld.

Madalsoomullad on välja kujunenud põhjaveetoitelistel liigniisketel madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 sentimeetrit. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligikaudu 14% meie muldkattest ning neid võib leida peaaegu kõigist Eesti piirkondadest. Enamasti koosnevad madalsoomullad hästi lagunenud toitainerikkast musta värvi turbast. Kuivendatuna on neil suure saagikusega rohumaad. Madalsood on üks Eesti muldkatte suurimaid orgaanilise süsiniku varamuid. Kuivendamine ja mullaharimine põhjustavad kiire turba lagunemise, sellega kaasneb ka suures koguses süsihappegaasi lendumine atmosfääri ning mulla kahjustumine. Seetõttu loetakse neid muldi õrnaks.