
Elurikkus meie ümber on sageli midagi sellist, mida peame iseenesestmõistetavaks, tavaliseks, igaveseks. Märkame sagedamini seda, mis otseselt meid
puudu tab, huvitab või segab. On piiratud hulk neid, keda tunneme paremini, kellega suhtleme tihedamalt, keda märkame sagedamini. Seda nii inimeste kui
ka teiste olendite hulgas. Pole hästi võimalik ette kujutada, et keegi tunneks ja suhtleks maakera kõigi 7 ja poole miljardi inimesega, niisamuti ei ole tõenäoline, et keegi tunneks kogu meie planeedi ja isegi tillukese Eesti kõiki elusolendeid. Seda polegi vaja. Kuid oluline on teadmine, et oleme oma planeedil tihedalt seotud kõigi olenditega, kes siin meiega koos oma elu elavad, jagades õhku, maad ja vett. Koostööd tehes ja konkureerides, olemasolevaid ressursse kasutades ja keskkonda kujundades, infot ammutades ja infot jagades, elades ja surres.