
Läänemere liikide määramiskomplekt koosneb tavalisemate Eesti rannikuvees esinevate vetikate, õistaimede ja selgrootute pildikaartidest ning määramislehtedest. Määramislehed on mõeldud toetama Unesco ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti kodanikuteaduse programmide rannikuvaatlusi, aga neid on oodatud kasutama kõik huvilised.

Lastele tutvustatakse elu mõisas (härrasrahvas, talurahvas). Saame teada, kuidas mõisnikud vanasti elasid, mida sõid ja jõid, kuidas lapsi kasvatasid, mida vabal ajal tegid, kuidas külalisi vastu võtsid ja ise külas käisid.

Juhendmaterjali eesmärk on tõsta õpilaste, koolitoitlustajate ja koolisööklate töötajate teadlikkust toidujäätmete ja toidukao vältimise ja vähendamise võimalustest, mis aitab neid suunata toidujäätmete teket vähendama.

Üks pilt ütleb enam kui tuhat sõna – eriti tänapäeva lühikese tähelepanuvälbaga maailmas. Toidusüsteem ja selle keskkonnamõju on ääretult lai, mitmetahuline ja keeruline teema, mistõttu tegime selle arusaadavamaks ja võtsime kokku neljal plakatil.

Saagem tuttavaks – 2022. aasta tegijad looduses!
Kas teadsid, et:
- metskurvits ehk nepp võib näha ümbrust 360 kraadi pead pööramata?
- pruunkaru suhtleb liigikaaslastega muu hulgas nühkimispuudele jäetud kraapimis-, närimis- ja lõhnamärkide kaudu?
- Eestis kasvab looduslikult neli pihlakaliiki, kes annavad omavahel hübriide?
- balti sõrmkäpp on orhidee, kes on nime saanud juuremugulate järgi?
- vareskaera-aasasilmikut võid kohata juuni algusest juulini näiteks metsateedel või aasal?
- ahven on röövkala, kes sööb teinekord ka liigikaaslasi?
Vaata ka esitlusvideot.