Õppematerjalid

Eesti on rikas märgalade poolest. Meie märgalad on sood, üleujutatavad jõeluhad, jõed ja järved, madal rannikumeri, rannaniidud ja roostikud ja teised looduslikud alaliselt või ajutiselt märjad alad.
Märgalade päeva tähistame 2. veebruaril. Just sel päeval sõlmiti 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas Ramsari konventsioon kogu maailma märgalade kaitseks. Eestist kuuluvad  17 esinduslikku märgala üleilmse tähtsusega Ramsari alade hulka. Heas looduslikus seisundis märgalad loovad märkamatult meile eluks vajalikku. Kasutame nende loodud hüvesid enesele teadvustamata iga päev.

Märgalade päeva plakat 2023 (pdf).
Seitse näidet märgalade hüvedest (pdf)
 

Küllap on igaüks tähele pannud, et igal aastal satuvad mõned meie kõrval elavad liigid ja lisaks ka mõni mullatüüp meedias erilise tähelepanu alla. Nende nii-öelda „aasta tegijate“ valimine on keskkonnaühenduste iga-aastane tava, mis annab võimaluse senisest lähemalt tuttavaks saada nii hästi teada kui ka veidi vähem tuntud tegelastega meie looduses.
Aasta 2023 „tegijad“ looduses on lendorav, aul, merisiig, keldriöölane, harilik mänd, roheline hiidkupar, valge tolmpea, harilik kivipuravik ja leetunud muld. Meie keskkonnahariduse spetsialistid koostasid nende kohta kokkuvõtliku teabelehe. Iga tegija juures on ka viide allikale, kust saab soovi korral põhjalikumalt lugeda. 

Projekti PACKGDEPO õppematerjalid koosnevad kahest osast: Powerpoint esitlus ja juhendmaterjal. Õpetaja saab ise materjali muuta ja täiendada. Esitluses on slaidid, mille abil õpilasi teavitada ja algatada arutelu. Iga slaidi all on märkmed taustinfo ja tegevusjuhenditega õpilastele. Sama teave, mis märkmetes, on slaidide kaupa juhendmaterjalis. Osa õpilaste tegevusjuhendeid on märkmetes esitamiseks liiga pikad või nõuavad printimist. Nende kohta on märkmetes viide “vt õpetaja juhiste fail” ning need leiab ainult juhendmaterjalist. Kuigi tegevused on väljaprinditavad, võiks sobival juhul pigem paberit kokku hoida ja ülesannet seinale näidata. Õppematerjal on koostatud viiel teemal: Plastpakend, pandipakend, tekstiilijäätmed, ühekorraplast, ringmajandus.

Miks kliima muutub? Kuidas kliimamuutused meie elu muudavad? Mida saaksime kliimamuutuste leevendamiseks igapäevaelus teha? Neile küsimustele leiad vastused Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud lühikestest videoloengutest.

Miks kliima muutub? Kuidas kliimamuutused meie elu muudavad? Mida saaksime kliimamuutuste leevendamiseks igapäevaelus teha? Neile küsimustele leiad vastused Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud lühikestest videoloengutest.