Joonistatud rasvatihane hallil taustal
Eesti Ornitoloogiaühing
Sihtgrupp: Lasteaed, 1-3 klass I kooliaste, 4-6 klass II kooliaste, 7-9 kl III kooliaste, Gümnaasium, Täiskasvanud
Lühikirjeldus:

Aasta lindu 2016 rasvatihast ja teisi Eestis elavaid tihaseid tutvustav lendleht.

Maakond: Tartumaa
Mustvalge aasta linnu 2020 logo
Sihtgrupp: Lasteaed, 1-3 klass I kooliaste, 4-6 klass II kooliaste, 7-9 kl III kooliaste, Gümnaasium, Täiskasvanud
Lühikirjeldus:

Aasta lindu 2020 tuttpütti ja teisi pütte tutvustav lendleht.

Maakond: Tartumaa
Naissaar meremiinid
Lühikirjeldus:

Naissaare matkajuhend

Maakond: Harjumaa
aasta muld voldik
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste, 7-9 kl III kooliaste, Gümnaasium
Lühikirjeldus:

Erodeeritud mullad moodustavad u 1,2% kogu Eesti maafondist, suurem on nende osakaal põllu- majandusmaal (u 3,1%). Rohkesti leidub neid Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul, samuti Kagu-Eesti lavamaal (Tartu, Põlva, Vastseliina), vähemal määral Sakala kõrgus- tiku ümbruses (Viljandi, Abja, Tõrva) ja Pandivere kõrgustikul.

aasta muld voldik
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste, 7-9 kl III kooliaste, Gümnaasium, Täiskasvanud
Lühikirjeldus:

Madalsoomullad on välja kujunenud põhjaveetoitelistel liigniisketel madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 sentimeetrit. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligikaudu 14% meie muldkattest ning neid võib leida peaaegu kõigist Eesti piirkondadest. Enamasti koosnevad madalsoomullad hästi lagunenud toitainerikkast musta värvi turbast. Kuivendatuna on neil suure saagikusega rohumaad. Madalsood on üks Eesti muldkatte suurimaid orgaanilise süsiniku varamuid. Kuivendamine ja mullaharimine põhjustavad kiire turba lagunemise, sellega kaasneb ka suures koguses süsihappegaasi lendumine atmosfääri ning mulla kahjustumine. Seetõttu loetakse neid muldi õrnaks.