Õppeprogramm käsitleb inimese ja soo suhte muutumist viimase saja aasta jooksul. Kodru raba 4,2 km pikkusel õpperajal uuritakse, kuidas mõjutavad soo toimimist veerežiim, taimkate, elustik ja inimese tegevus ning miks on kuivendamise asemel muutunud oluliseks soode taastamine.
Vaatluste, mõõtmiste ja arutelude kaudu seostavad õpilased soo ökoloogilisi protsesse vee, turba, elurikkuse ja inimese maakasutusega. Pearu ja Andrese loo ning pärandkultuuri kaudu analüüsitakse ka seda, miks võisid varasemad otsused olla oma ajas põhjendatud ja miks muutuvad teadmiste ning vajaduste muutudes ka looduskasutuse eesmärgid.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Kooliaste: gümnaasium Õppeaine: bioloogia
V kursus „Inimene ja keskkond“,
Ökoloogia:
1) analüüsib abiootiliste ja biootiliste keskkonnategurite mõju graafikuid ning toob näiteid nende rakendusvõimaluste kohta;
3) selgitab iseregulatsiooni kujunemist ökosüsteemis ja seda ohustavaid tegureid.
Keskkonnakaitse:
1) analüüsib inimtegevuse osa liikide hävimises ning suhtub vastutustundlikult enda tegevusse looduskeskkonnas;
5) lahendab kohalikele näidetele tuginevaid keskkonna dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, majanduslikke, eetilisi ja seadusandlikke seisukohti.
Need õpitulemused on programmiga seotud praktiliste vaatluste, mõõtmiste, ökosüsteemsete seoste analüüsi ja kohaliku keskkonnadilemma käsitlemise kaudu.
Ainetevaheline lõiming:
Bioloogia – ökosüsteemid, ökoloogilised tegurid, iseregulatsioon, liikidevahelised suhted, elurikkus, süsinikuringe ja inimtegevuse mõju.
Geograafia – soo kui maastik, veerežiim, looduslikud protsessid, maakasutus ja jätkusuutlik looduskasutus.
Keemia – pH, vee omadused ja ainete lagunemisega seotud protsessid.
Ajalugu – soode ajalooline kasutamine, kuivendamine, turba kasutamine ja muutused inimese looduskasutuses.
Eesti keel ja kirjandus – A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ Pearu ja Andrese kaudu inimese ja looduse suhte käsitlemine ning rahvapärimus näkkidest ja virvatulest.
Õpitulemused:
Õpilane oskab: teha suunatud vaatlusi ja lihtsamaid mõõtmisi; võrrelda erinevate sootüüpide keskkonnatingimusi; tõlgendada vaatluse tulemusi ja teha põhjendatud järeldusi; seostada inimese tegevust muutustega soo veerežiimis ja elustikus; eristada loodusteaduslikku seletust pärimuslikust tõlgendusest; arutleda keskkonnadilemma üle, arvestades loodusteaduslikke, kultuurilisi ja majanduslikke aspekte.
Õpilane väärtustab ja mõtestab: soid kui keerukaid ökosüsteeme; elurikkuse ja looduslike veerežiimide säilitamise tähtsust; tõenduspõhist looduse käsitlemist; inimese vastutust looduskeskkonna hoidmisel; pärandkultuuri ja inimese ajaloolise loodussuhte tähendust.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Programmis kasutatakse probleem- ja uurimuslikku õpet ning kogemusõpet: suunatud vaatlus, uurimisküsimuste püstitamine, rühmatöö, praktiline mõõtmine, võrdlemine, vaatlusandmete tõlgendamine, arutelu ja probleemipõhine keskkonnadilemma.
Õpilased koguvad infot, võrdlevad nähtusi, pakuvad hüpoteese, põhjendavad järeldusi ning seostavad tulemusi varasemate bioloogia- ja geograafiateadmistega. 3–4-liikmelises rühmas jagatakse vaatlus- ja mõõtmisülesanded.
Juhis õpetajale:
Enne programmi: tutvustada õpilastele teemat ja asukohta ning siduda retk võimalusel bioloogia, geograafia, keemia, ajaloo või kirjanduse tundides käsitletuga. Teavitada erivajadustest ja vajalikest kohandustest.
Programmi ajal: toetada ohutusreeglite järgimist ja vajadusel rühmatöö korraldamist.
Pärast programmi: jätkata koolis soode kuivendamise, taastamise, elurikkuse ja jätkusuutliku looduskasutuse teemade käsitlemist ning arutada retkel tehtud vaatlustest saadud järeldusi.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Juhendaja on Tiina Paltser, kes on retkejuht loodushariduse vallas üle 20 aasta, EMÜ magister.
Enne programmi toimub infovahetus e-posti või telefoni teel. Vajadusel täpsustatakse programmi eesmärke, tegevuskava, grupi eripära ja erikokkuleppeid.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus – umbes 10 minutit. Vargamäel tutvustatakse keskset küsimust: kuidas ja miks on inimese suhe soodega saja aasta jooksul muutunud? Lepitakse kokku käitumis- ja ohutusreeglid ning tutvustatakse vahendeid.
Soo areng ja keskkonnategurid – umbes 25 minutit. Võrreldakse madalsood, siirdesood ja raba ning vaadeldakse vee-, toitainete- ja valgustingimusi. Õpilased seostavad tunnuseid soo arengu ja suktsessiooniga.
Vesi, turvas ja soo toimimine – umbes 30 minutit. Võrreldakse laukavett ja põhjavett, meenutatakse pH mõistet, mõõdetakse vee temperatuuri ja võimalusel sügavust. Võrreldakse turba lagunemisastet ning kaalutakse turbasammalt kuivalt ja pärast vee imendumist. Tulemuste põhjal arutletakse vee, turba ja süsinikuringe seoste üle.
Elurikkus ja liikide seosed – umbes 25 minutit. Vaadeldakse taimede kohastumusi, uuritakse luubiga turbasammalt ja putuktoidulisi taimi ning otsitakse loomade tegevusjälgi. Õpilased koostavad lihtsa seosekaardi, kuidas keskkonnatingimuste muutumine võib mõjutada mitut liiki korraga.
Inimene ja soo – umbes 25 minutit. Kunagise talitee ja pärandkultuuri kaudu käsitletakse soode ajaloolist kasutamist. Pearu ja Andrese loo ning vanade fotode abil võrreldakse varasemat ja tänapäevast maastikku ning analüüsitakse kuivendamise põhjuseid ja tagajärgi.
Soode taastamine ja keskkonnadilemma – umbes 25 minutit. Analüüsitakse kuivendamise mõju veerežiimile, elustikule ja süsiniku sidumisele ning tutvustatakse kuivenduskraavide sulgemise põhimõtet. Rühmad arutlevad, kas varasem kuivendamine oli oma aja teadmiste ja vajaduste seisukohast põhjendatud ning miks on tänapäeval põhjust sama maastikku teisiti käsitleda.
Kokkuvõte – umbes 10 minutit. Õpilased sõnastavad ühe põhjus-tagajärg seose kuivendamise kohta, ühe põhjuse soode taastamiseks ja ühe näite inimese ning soo suhte muutumisest.
Ajad on orienteeruvad ning põhiosa tegevused toimuvad rajal liikudes ja peatuvad vastavates õppekohtades. See võimaldab kohandada tegevuste järjekorda ja kestust vastavalt rühma tempole, ilmastikule ja rajaoludele.