Õppeprogrammi käigus tutvutakse erinevate sootüüpide ja nende arenguga ning uuritakse soode elustikku ja tähtsust. Kõrvemaa maastikukaitsealal Kodru raba 4,2 km pikkusel õpperajal läbime madalsoo, siirdesoo, raba ja kõdusoometsa koosluse.
Vaatluste, praktiliste tegevuste ja arutelude kaudu uuritakse taimede ja loomade kohastumusi, liikidevahelisi seoseid, vee ja turba rolli soo arengus ning inimese mõju soodele. Õpilased saavad ise vaadelda, võrrelda ja mõõta ning osaleda praktilistes tegevustes. Retke jooksul jõutakse aruteluni, miks on sood olulised ja miks neid tänapäeval taastatakse.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Bioloogia, III kooliaste:
1) selgitab ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ning toob selle kohta näiteid;
2) analüüsib elus- ja eluta looduse tegurite mõju eri organismirühmadele ning toob selle kohta näiteid;
4) analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele;
6) selgitab ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme.
Ainetevaheline lõiming:
Bioloogia – organismide ja keskkonna seosed, ökosüsteemid, elurikkus, kohastumused, inimtegevuse mõju ja looduskaitse.
Geograafia – soo kui maastik, veerežiim, looduslikud tingimused ja inimese mõju maastikule.
Ajalugu – soode ajalooline kasutamine, kuivendamine, turba kasutamine ja muutused inimese suhtumises loodusesse.
Eesti keel ja kirjandus – Pearu ja Andrese tegelaskujud „Tõest ja õigusest“, inimese ja looduse suhte käsitlemine ning rahvapärimus näkkidest ja virvatulest.
Õpitulemused:
• madalsoo, siirdesoo ja raba peamisi tunnuseid ning nende arenguga seotud erinevusi;
• millised keskkonnategurid mõjutavad soo arengut ja seal elavaid organisme;
• kuidas inimene on soid ajalooliselt kasutanud ning miks soid tänapäeval taastatakse.
Oskab:
• vaadelda ja võrrelda erinevaid sootüüpe ning nende taimkatet;
• märgata ja kirjeldada rabale iseloomulikke taimi ning loomade tegevusjälgi;
• kasutada lihtsaid vaatlus- ja mõõtmisvõtteid ning teha vaatluste põhjal järeldusi;
• seostada inimese tegevust soo veerežiimi, elustiku ja maastiku muutustega.
Väärtustab:
• soid kui olulisi ja mitmekesiseid ökosüsteeme;
• bioloogilise mitmekesisuse säilitamist;
• looduskeskkonda ja vahetut looduskontakti ning inimese vastutust looduskeskkonna hoidmisel.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: vaatlus, arutelu, rühmatöö, võrdlemine, mõõtmine, küsimustele vastamine ja järelduste tegemine.
Vahendid:
- tööleht , kirjutusalus; luup – 1 iga 3–4-liikmelise rühma kohta;
- termomeeter; raskusega nöör vee sügavuse mõõtmiseks ; digitaalne kaal turbasambla kaalumiseks – 1 kogu klassi/rühmade ühiskasutuseks;
- binoklid – 2 tk, rühmade ühiskasutuseks;
- vanad, ligikaudu 100 aasta tagused fotod – 1 komplekt kogu klassi ühiskasutuseks.
Vahendite kasutamine on kavandatud 3–4-liikmelistes rühmades või kogu klassi ühiskasutuseks vastavalt tegevusele. Vahendid on eakohased ja toetavad vaatlust, praktilist uurimist, võrdlemist ja arutelu.
Juhis õpetajale:
Enne programmi: õpetajal palume tutvustada õpilastele programmi teemat ja asukohta ning anda info sobiva riietuse ja jalanõude kohta. Õpetaja annab enne programmi teada grupi suurusest, erivajadustega õpilastest ja muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada osalemist.
Programmi ajal: õpetaja osaleb programmi tegevustes, toetab õpilaste rühmatööd ja arutelu, aitab vajadusel moodustada toimivad töörühmad ning toetab retkejuhti turvalisuse ja korra hoidmisel.
Pärast programmi: õpetajal on soovitatav koolis nähtut ja kuuldut korrata ning jätkata soode, elurikkuse, inimtegevuse mõju ja soode taastamise teemade käsitlemist.
Õpilased võtavad kaasa ilmastikule vastava riietuse ja sobivad jalanõud, soovitatavalt kummikud või veekindlad jalanõud, peakatte, joogivee, väikese eine ja kirjutusvahendi.
Erivajadustest ja vajalikest erikokkulepetest vahetatakse infot enne programmi e-posti või telefoni teel. Õpilastelt küsitakse programmi lõpus suuline tagasiside; õpetajalt palutakse tagasisidet pärast programmi e-posti teel või kokkulepitud viisil.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Tiina Paltser – retkejuht loodushariduse vallas üle 20 aasta, EMÜ magister
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus – umbes 10 min. Tutvustatakse programmi teemat, eesmärke ja õpperada. Kaardistatakse lühidalt õpilaste eelteadmisi soode kohta ning lepitakse kokku ühised käitumis- ja ohutusreeglid. Õpilased moodustavad 3–4-liikmelised rühmad.
2. Sootüübid ja taimestik – umbes 40 min. Rajal vaadeldakse madalsood, siirdesood, raba ja kõdusoometsa ning võrreldakse nende taimkatet ja kasvutingimusi. Rühmad kasutavad töölehte, vaatlevad taimi ja otsivad loomade tegevusjälgi. Luupidega uuritakse turbasammalt ning putuktoidulisi taimi ja nende kohastumusi. Vaatepukilt vaadeldakse raba maastikku.
3. Vesi, turvas ja soo toimimine – umbes 35 min. Rühmatööna võrreldakse laukavett ja põhjavett ning meenutatakse pH mõistet. Uuritakse, mis vahe on laukal ja älvel. Võrreldakse turba lagunemisastet eri sootüüpides ning kaalutakse turbasammalt kuivalt ja pärast vee imendumist. Mõõdetakse vee temperatuuri ja võimalusel sügavust. Tulemusi võrreldakse ja nende põhjal tehakse järeldusi.
4. Elurikkus ja looduskontakt – umbes 25 min. Vaadeldakse liikide ja elukeskkonna seoseid, otsitakse loomade tegevusjälgi ning arutletakse, miks on elurikkuse säilitamine oluline. Binoklite abil vaadeldakse raba ja elustikku. Rahvapärimuse näkkide ja virvatulede kohta seostatakse loodusteaduslike seletustega, eristades pärimust teaduslikust teadmisest.
5. Inimene, pärandkultuur ja soode taastamine – umbes 30 min. Õpperada kulgeb mööda kunagist taliteed. Pearu ja Andrese loo kaudu arutletakse, miks soid varem kuivendati, miks võeti turvast ja kuidas inimene soid kasutas. Vanade, ligikaudu 100 aasta taguste fotode abil võrreldakse tänapäevast maastikku varasemaga. Arutletakse kuivendamise mõju üle ning selgitatakse, miks ja kuidas soid tänapäeval taastatakse, sealhulgas kuivenduskraavide sulgemise kaudu.
6. Kokkuvõte – umbes 10 min. Õpilased nimetavad erinevate sootüüpide tunnuseid, toovad näiteid soos elavatest liikidest ning kirjeldavad inimese mõju soole. Ühiselt arutletakse küsimuse üle: „Miks on sood olulised ja miks neid tänapäeval taastatakse?“ Iga õpilane toob vähemalt ühe näite inimese tegevuse mõjust soole ja ühe põhjuse, miks on soode ning nende elurikkuse säilitamine oluline.
Ajad on orienteeruvad ning põhiosa tegevused toimuvad rajal liikudes ja peatuvad vastavates õppekohtades. See võimaldab kohandada tegevuste järjekorda ja kestust vastavalt rühma tempole, ilmastikule ja rajaoludele.