2024. aasta oktoobris avati Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel Tallinnas Maarjamäel vääriselupaiga õpperada.
Mis on vääriselupaik ja miks on see eriline ning oluline?
Kutsume õpilasi rajal nii nähtavatest kui ka nähtamatutest metsaväärtustest osa saama.
Inimene on looduse osa ja meie hoiakud, suhtumised, otsused ning teod mõjutavad meid ümbritsevat ning selle kaudu ka meid endid.
Millised valikud saame meie teha, et käituda keskkonnahoidlikumalt?
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
I kooliaste
Loodusained
1) eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke aineid (materjale); kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
22) tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;
24) teeb ettepanekuid lähiümbruse keskkonnahoiuks ning osaleb sellesuunalistes tegevustes.
Keskkond ja jätkusuutlik areng - õpilane saab aru, et loodus on terviksüsteem, mõistab inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikuseid seoseid.
Väärtused ja kõlblus- säästva ja keskkonnahoidliku mõtteviisi kujundamine.
Eesti keel - õpilane osaleb aktiivselt õppeprotsessis, kuulab eesmärgistatult, väljendab oma mõtteid.
Õpitulemused:
• on valinud eelnevalt ilmale vastava riietuse;
• oskab õppida üksi ning teha koostööd teistega, paaris ja rühmas;
• oskab ümbritseva looduse ilu ja erilisust märgata ja seda hinnata;
• saab aru, et loodus meie ümber on elus ja hoolib elusloodusest;
• käitub turvaliselt loodust ja ennast hoidvalt;
• tunneb rõõmu liikumisest ja uutest teadasaamistest ning oskab seostada omandatud teadmisi varemõpituga;
• oskab ennast viisakalt ja asjakohaselt väljendada;
• oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning neid kirjeldada.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Vaatlemine, arutlemine, mängud, jutustamine, kuulamine, kaasa mõtlemine, uuritakse pildimaterjali
Tegutsetakse nii üksi, paarides ja ka meeskonnana.
Vahendid (juhendajal on kaasas):
- paari peale pilt "Otsi ja leia";
- kui puudel on lehed, siis puulehtede bingo paari peale
- mõned vääriselupaiga tunnusliikide pildid;
- kõlar linnulaulu kuulamiseks ja tõlked "inimkeelde".
- luubid igale lapsele;
- nahkhiire mänguks silmasidemed;
- komplekt sambla ja samblike pilte klassi peale.
Juhis õpetajale:
Kohaletulek:
Peatus Maarjamägi. bussid 1 5 8 8A 34 38.
Kohtume programmile tulijatega raja alguses.
Palume jälgida ilmateadet ja valida õues viibimiseks sobiv, ilmale vastav riietus ja jalanõud.
Pärast õppekäiku on soovitav koolis loodusretkel kuuldut/nähtut korrata.
Õpetajatelt ja saatjatelt eeldame laste mõistliku käitumise tagamist ning vajadusel heade käitumistavade meelde tuletamist. Tarvidusel ka laste abistamist mängude ja tegevuste käigus.
Rada on lühike ja liikumistempo ei ole kiire, sellepärast on oluline sellega arvestada ja külma ilma puhul soojalt riietuda. Soojal ajal tuleb arvestada putukatega ja peakate soovitatav.
Piknikusoovi korral palume võtta kaasa igal lapsel oma seljakotiga söök ja jook, arvestades sellega, et metsas ei ole prügikasti ja kõik ülejäänud peab minema tagasi oma seljakotti. Soovi korral võtta igal lapsel kaasa oma istumisalus.
Soovitav on võtta oma jook loodusesse alati seljakotiga kaasa, sest liikudes tekib janu.
Õpperajal on järsk trepp!
Rajal on ainult "metsapeatus" ehk "puutsee" (puu või põõsa taga).
Õpetajal palume anda tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta siin.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programm ei ole sobiv liikumispuudega õpilastele, sest rajal on järsk trepp.
Rajal ei ole tualetti.
Pikniku soovi korral lisandub programmi kestusele söögipausi aeg.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.45363150469, 24.813025053883
Programmi läbiviija:
Pirita - Kose keskkonnahariduse õpitoa programmide juhendaja on Krista Kutsar. Info meie kodulehel.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus. (5 min)
- Retke tutvustus
- Kokkulepped.
Tegevused:
1. Mäng: Minu suhe loodusesse. (10 min)
Inimene on looduse osa ja meie hoiakud, suhtumised, otsused ja teod mõjutavad meid ümbritsevat.
Läbi mängu mõtleme, millised on nutikamad valikuid ja kuidas käituda keskkonnahoidlikumalt.
2. Mis on vääriselupaik? (10 min)
Arutleme lastega, mida see võiks tähendada.
Tegevus: pildilt "Otsi ja leia" otsida paaristööna koos sõbraga erinevaid liike.
3. Puud pangametsas. (10 min)
Siin asuv mööda klinti kulgev pangamets on üks eriline koht, mis on unikaalne nii pinnavormide kui ka liikide koosluse tõttu.
Vaatleme ja arutleme mille poolest siinkasvavad puud erinevad metsas või pargis kasvavatest puudest, sest nad peavad raskemaid kasvutingimusi trotsides klindipragudes ja järsul rusukaldel hakkama saama. Otsime, kas mõni tüvekõverus või juureskulptuur tundub muinasjututegelase moodi.
Vaatleme mitut erinevat puuliiki siit leiame.
Tegevus: sobival aastaajal mängime puulehtede bingot.
4. Surnud puud. (10 min)
Öeldakse, et pole midagi elavamat kui surnud puu. Surnud puu on nagu kasvulava, kus on olemas tingimused haruldaste liikide kasvamiseks. Surnud puuga on seotud 5000 liiki. Puidul on viis erinevat laguastet, viimane on peaaegu muld juba. On liike, kes armastavad surnud puud, mis veel seisab püsti ja hoopis teised liigid, kes vajavad juba ümber kukkunud puud. Vaatleme, milline neist siin võiks olla kõige vanem puu.
Tegevus: uurime luupidega, kas leiame surnud puul kedagi.
5. Linnud. (10 min)
Siinne laialehine pakub elupaiku mitmetele metsalindudele.
Vanarahva jaoks oli linnulaul ikka mingi tähendusega.
Kindlasti olete kuulnud, et öeldakse: Kured läinud – kurjad ilmad, haned läinud – hallad maas, luiged läinud – lumi taga. Arutleme lastega, mida sellega mõeldi.
Tegevus: kuulame telefonist mõned linnulaualud, mis on pandud nö inimkeelde ja püüame mõistatada, mida nad ütlevad ja kes nii laulavad.
6. Nahkhiired. (10 min)
Missugune hiir lendab?
Siinne metsa servaala jääb rändeteeks seitsmele nahkhiireliigile. Lühike ülevaade Eestis elavad nahkhiirtest.
Tegevus: mäng "Nahkhiir jahil".
7. Pankrannik. (10 min)
Põhja-Eesti üks huvitavamaid loodusmälestisi on piki rannikut kulgev järsk paekiviastang.
Vaatleme pankrannikut.
Muinasjutt Kuidas tekkis pankrannik?
8. Samblad ja samblikud. (10 min)
Pangametsas on jämedaid elusaid ja surnud puid, millel võime leida seeni, samblikke, samblaid ja putukaid. Nende hulgas ka ohustatud ja haruldasi liike.
Samblad ja samblikud on ürgsed tegelased.
Vaatame pilte ja võrdleme sammalde ja samblike sarnasusi ning erinevusi. Otsime loodusest mõlemaid silmadega.
Kokkuvõte. (5 min)
Õpilane saab öelda, mis oli tema jaoks kõige huvitavam teadasaamine tänasel retkel?