2024. aasta oktoobris avati Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel Tallinnas Maarjamäel vääriselupaiga õpperada.
Mis on vääriselupaik ja miks on see eriline ning oluline?
Kutsume õpilasi rajal nii nähtavatest kui ka nähtamatutest metsaväärtustest osa saama.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
I kooliaste
Loodusained
8) toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;
10) eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;
11) eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid (putukad ja ämblikud) organisme;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;
21) arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadusi.
Keskkond ja jätkusuutlik areng - õpilane saab aru, et loodus on terviksüsteem, mõistab inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikuseid seoseid.
Väärtused ja kõlblus - säästva ja keskkonnahoidliku mõtteviisi kujundamine.
Eesti keel - õpilane osaleb aktiivselt õppeprotsessis, kuulab eesmärgistatult, väljendab oma mõtteid.
Õpitulemused:
• saab aru, et loodus meie ümber on elus ja hoolib elusloodusest;
• teab kuidas käituda keskkonnahoidlikumalt;
• teab, mis on vääriselupaik;
• oskab ümbritseva looduse ilu ja erilisust märgata ja seda hinnata;
• oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning neid kirjeldada;
• teab, mis on pangamets ja millised puud siin kasvavad;
• teab, et surnud puu on paljudele liikidele vajalik;
• teab, et Eestis elab erinevaid liike nahkhiiri;
• tunneb rõõmu liikumisest ja uutest teadasaamistest ning oskab seostada omandatud teadmisi varemõpituga;
• tunneb ära mõne linnu laulu “inimkeelde” panduna;
• teab, et rajal olev pikk ja järsk kivisein on Põhja-Eesti pankrannik, mille ülemine kiht koosneb Eesti rahvuskivist - paekivist;
• teeb vahet samblal ja samblikul.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Vaatlemine, märkamine, arutlemine, mängimine, jutustamine, kuulamine, teksti lugemine, kaasamõtlemine, pildimaterjali uurimine, võrdlemine, piltmõistatuse lahendamine.
Tegutsetakse nii üksi, paarides ja ka meeskonnana.
Vahendid (juhendajal on kaasas):
- paari peale pilt "Otsi ja leia",
- piltmõistatus paari peale,
- kui puudel on lehed, siis puulehtede bingo paari peale,
- mõned vääriselupaiga tunnusliikide pildid klassi peale,
- nahkhiirte pildikaardid klassi peale,
- kõlar linnulaulu kuulamiseks,
- trükitud linnulaulud "inimkeeles" paari peale,
- luubid igale lapsele,
- nahkhiire mänguks silmasidemed,
- komplekt sambla ja samblike pilte klassi peale.
Juhis õpetajale:
Kohaletulek:
Peatus Maarjamägi. bussid 5 8 8A 34 38.
Kohtume programmile tulijatega bussipeatuses ja liigume koos raja algusesse.
Rada on lühike ja liikumistempo ei ole kiire, sellepärast on oluline sellega arvestada, palume jälgida ilmateadet ning valida õues viibimiseks sobiv, ilmale vastav riietus ja jalanõud.
Pärast õppekäiku on soovitav koolis loodusretkel kuuldut/nähtut korrata.
Õpetajatelt ja saatjatelt eeldame laste mõistliku käitumise tagamist ning vajadusel heade käitumistavade meelde tuletamist.
Tarvidusel ka laste abistamist mängude ja tegevuste käigus.
Soojal ajal tuleb arvestada putukatega ja peakate soovitatav.
Piknikusoovi korral palume võtta kaasa igal lapsel oma seljakotiga söök ja jook ning palume arvestada, et kõik, mis jääb üle, peab minema tagasi oma seljakotti.
Soovi korral võtta igal lapsel kaasa oma istumisalus.
Soovitav on võtta oma jook loodusesse alati seljakotiga kaasa, sest liikudes tekib janu.
Õpperajal on järsk trepp!
Rajal on ainult "metsapeatus" ehk "puutsee" (puu või põõsa taga).
Enne programmi toimumist saadame õpetajale veel meeldetuletuse koos täpsustava infoga.
Peale programmi toimumist saab õpetaja rakendada programmil saadud teadmisi ja kogemusi õpilaste edasises õppetöös.
Õpetajal palume anda tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta siin.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programm ei ole sobiv liikumispuudega õpilastele, sest rajal on järsk trepp.
Rajal ei ole tualetti.
Pikniku soovi korral lisandub programmi kestusele söögipausi aeg.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.45363150469, 24.813025053883
Programmi läbiviija:
Pirita - Kose keskkonnahariduse õpitoa programmide juhendaja on Krista Kutsar. Info meie kodulehel.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus. (10 min)
- Retke tutvustus
- Kokkulepped.
Metsaretk, teemad ja tegevused: (70 min)
- Mäng: Minu suhe loodusesse.
Inimene on looduse osa ja meie hoiakud, suhtumised, otsused ning teod mõjutavad meid ümbritsevat ning selle kaudu ka meid endid.
Läbi mängu mõtleme, millised on nutikamad valikuid ja kuidas käituda keskkonnahoidlikumalt.
- Mis on vääriselupaik?
Arutleme lastega, mida see võiks tähendada.
Tegevus: pildilt "Otsi ja leia" otsida paaristööna koos sõbraga erinevaid liike.
Piltmõistatuse lahendusena saavad õpilased teada, millised organismid võivad leida vääriselupaigas soodsaid elupaiku ja kasvuvõimalusi.
- Puud pangametsas.
Siin asuv mööda klinti kulgev pangamets on üks eriline koht, mis on unikaalne nii pinnavormide kui ka liikide koosluse tõttu.
Vaatleme ja arutleme mille poolest siin kasvavad puud erinevad metsas või pargis kasvavatest puudest, sest nad peavad raskemaid kasvutingimusi trotsides klindipragudes ja järsul rusukaldel hakkama saama. Otsime, kas mõni tüvekõverus või juureskulptuur tundub muinasjututegelase moodi.
Vaatleme mitut erinevat puuliiki siit leiame.
Tegevus: sobival aastaajal mängime puulehtede bingot.
- Surnud puud.
Öeldakse, et pole midagi elavamat kui surnud puu. Surnud puu on nagu kasvulava, kus on olemas tingimused haruldaste liikide kasvamiseks. Surnud puuga on seotud 5000 liiki. Puidul on viis erinevat laguastet, viimane on peaaegu muld juba. On liike, kes armastavad surnud puud, mis veel seisab püsti ja hoopis teised liigid, kes vajavad juba ümberkukkunud puud. Vaatleme, milline neist siin võiks olla kõige vanem puu.
Tegevus: uurime luupidega, kas leiame surnud puul kedagi.
Nahkhiired.
Missugune hiir lendab?
Maarjamäe pangametsa servaala jääb rändeteeks seitsmele nahkhiireliigile.
Pildikaartide abil teeme lühikese ülevaate Eestis elavad nahkhiirtest, mida nad söövad ja kuidas toitu leiavad.
Tegevus: mäng "Nahkhiir jahil".
- Linnud.
Siinne laialehine pakub elupaiku mitmetele metsalindudele.
Vanarahva jaoks oli linnulaul ikka mingi tähendusega.Kindlasti olete kuulnud, et öeldakse: Kured läinud – kurjad ilmad, haned läinud – hallad maas, luiged läinud – lumi taga. Arutleme lastega, mida sellega mõeldi.
Tegevus: kuulame telefonist mõned linnulaualud, mis on pandud nö inimkeelde ja püüame mõistatada, mida nad ütlevad ja kes nii laulavad.
Pankrannik.
Põhja-Eesti üks huvitavamaid loodusmälestisi on piki rannikut kulgev järsk paekiviastang.
Vaatleme pankrannikut ja arutleme, kuidas see tekkis.
Muinasjutt: Kuidas tekkis pankrannik?
Samblad ja samblikud.
Pangametsas on jämedaid elusaid ja surnud puid, millel võime leida seeni, samblikke, samblaid ja putukaid. Nende hulgas ka ohustatud ja haruldasi liike.
Samblad ja samblikud on ürgsed tegelased. Vaatame pilte ja võrdleme sammalde ja samblike sarnasusi ning erinevusi. Püüame loodusest mõlemaid märgata ja vaadelda.
Kokkuvõte. (10 min)
Iga õpilane saab öelda, mis oli tema jaoks kõige huvitavam teadasaamine tänasel retkel?
Soovi korral lisandub piknikupaus 15-20 min.