Putukad 4 | Keskkonnaharidus

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Lisa 4. Loodusvaldkond. Bioloogia.
4. kooliaste (10.-12. kl)

§ 4. Pädevused
(3) Õpilastes kujundatavad üldpädevused on:
1)kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohast; tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada kunsti ja loomingut ning kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid ja arvestada nendega otsuste langetamisel; olla salliv ja koostööaldis ning panustada ühiste eesmärkide saavutamisse.
Lisa 4 Ainevaldkond „Loodusained”
1.1. Valdkonnapädevus
1)huvitub keskkonnast ja selle uurimisest, mõistab loodusteaduste omavahelisi seoseid; 7) väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut, käitub turvaliselt, järgib tervislikke eluviise ning on ühiskondlikult aktiivse hoiakuga;

2.1.3. Õpitulemused

Bioloogia Organismide areng

Õpilane:

1) toob näiteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismirühmadel; Ökoloogia
Õpilane:
4) toob näiteid organismide kooseluvormide kohta ja analüüsib nende toimimist; Keskkonnakaitse

Õpilane:
1) analüüsib inimtegevuse osa liikide hävimises ning suhtub vastutustundlikult enda tegevusesse looduskeskkonnas;

Läbivad teemad
2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuksinimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarenguküsimustele.
Programmis käsitletakse teemat, kuidas tegeleda oma hobidega (looduse uurimine, lemmikloomade kasvatamine jne) nii, et võimalikult vähe rikkuda ja ohustada loodust, käituda loodussõbralikult ja keskkonnasäästlikult, kuidas võimalikult vähe prügi tekitada ning jäätmeid sorteerida ja materjale taaskasutada.

Õppeprogrammis lõimitakse loodusõpetust muude õppevaldkondadega: matemaatika (loendamine, pikkuse mõõtmine ja võrdlemine), füüsika (ämblikuvõrgu ehitus), kehaline kasvatus (liikumine), eesti keel (kirjeldamine, lugemine, kirjutamine), kunstiõpetus (joonistamine).

Õpitulemused:

Õppeprogrammi eesmärgid
Tutvustada Eestis elavate putukate rühmi ja tavalisemaid liike, nende välimuse ja eluviisi seoseid elupaigaga. Vaadelda putukate süsteemi ja maailma putukate mitmekesisust. Tutvustada putukate välisehitust ja õppida kasutama putukate seltside määrajat. Võrrelda putukate välimust ja eluviisi ning sigimist ja arengut. Uurida elusaid putukaid elavnurgas. Loomi vaadeldes ja nende kohta rohkem teada saades, tekitada huvi looduse vastu ja õpetada hoolima ja hoidma loodust ning olema säästlik. Tutvustada looduse kaitse põhimõtteid, et olla teadlik keskkonnaprobleemidest ja liikide kaitsest, väärtustada elurikkuse kaitset, loodushoidlikku ja jätkusuutliku eluviisi.

Tulemused
Õpilased teavad putukate põhilisi välisehituse tunnuseid, oskavad putukate välimust kirjeldada ja võrrelda, oskavad kasutada määrajaid, teavad putukate välimuse, eluviisi ja elupaiga vahelisi seoseid. Oskavad kasutada mikroskoopi. Suhtuvad putukatesse lugupidavamalt. Oskavad näha seoseid erinevate liikide, keskkonna olukorra ja inimeste majandustegevuse vahel ja teavad keskkonnaprobleeme, väärtustavad elustiku kaitset, loodushoiu ning jätkusuutliku eluviisi ja taaskasutuse põhimõtteid. Märkavad elurikkust ja tekib süvendatud huvi looduse vastu.

Üldpädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus

Meetodid ja vahendid:

Õppemeetodid
Vestlus, rühmatöö, uurimuslik õpe, vaatlus, käitumise ja eluviisi uurimine, aktiivülesanded, töölehtede täitmine, määramine, kirjeldamine ja võrdlemine.

Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid
Esitlus: putukate välimus ja elupaigad, putuka välimus, iseloomulikud tunnused ja sigimine ja areng. Töölehed: putukad ja elupaigad, putukate välisehitus, putukate tundlad ja jalad. Stereo binokulaarmikroskoobid. Luubid. Putukate õppekogud. Näidiseksemplarid (vapsikud ja marmortarakanid sügavkülmutusest). Putukate fotod, seltside määrajad, piltmäärajad. Joonlauad, harilikud pliiatsid. Muuseumi ekspositsioon.

Juhis õpetajale:

Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega.

Kirjeldavad märksõnad:

putukad

selgrootud

Sihtrühm:

Gümnaasium

Kestus:

3 x 45min

Grupi suurus:

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Läbiviimise koht:

Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Programmi läbiviija:

Loodusmuuseumi juhendaja Aivo Tamm.
Haridus. TÜ bioloog, bioloogia-keemia õpetaja. Kogemus. Töötanud TÜ loodusmuuseumis alates 1987. a. Zooloogiaringi juhendaja alates 1994. a. Õppeprogrammide koostamine ja juhendamine.

Loodusmuuseumi juhendaja Külli Kalamees-Pani.
Haridus. TÜ bioloog, bioloogia-keemia õpetaja, MSc bioloogia didaktika. Kogemus. Töötanud Tartu Loodusmajas 1984–2005 ja TÜ loodusmuuseumis alates 2006. a loodushariduse koordinaator, keskkonnaprogrammide juhendamine, loodus- ja keskkonnahariduse koolitused ning üritused. Tamme Gümnaasiumi zooloogiakursus.

Viited:

Putukad 4

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

Ajakava (3 x 45 min)
1. Sissejuhatus. Loodushoid ja jätkusuutlik eluviis. 10 min
2. Esitlus ja vestlus. Putukate välimus, eluviis ja elupaigad. Töölehtede täitmine. Loodushoid ja jätkusuutlik eluviis. 15 min
3. Mikroskoobiülesanne. Putuka välimuse vaatlemine. 10 min
4. Esitlus ja vestlus. Putuka välisehitus. Töölehtede täitmine. 15 min
5. Mikroskoobiülesanne. Putuka välisehituse tundmaõppimine. 15 min
6. Esitlus ja vestlus. Putukate iseloomulikud tunnused: suised, tiivad, tundlad, jalad. Putukate sigimine ja areng – moone. Ülevaade erinevate putukarühmade sigimisest. Töölehtede täitmine. 15 min
7. Mikroskoobiülesanne. Putukarühmade määramine. 15 min
8. Putukate ja putukarühmade võrdlemine. Töölehtede täitmine. 15 min
9. Elusate putukate vaatlemine (prussakad ja raagritsikad). 5 min
10. Muuseumi külastus. Maailma putukate mitmekesisus. 15 min
11. Kokkuvõte. 5 min

Õppeprogrammi sisu ja tegevuste kirjeldused
1. Sissejuhatus. Tutvutakse putukate õppekogudega. Otsitakse juba tuttavaid putukaid. Loodushoid ja jätkusuutlik eluviis
2. Esitlus ja vestlus. Putukate välimuse ja eluviisi seosed elupaikadega. Töölehtede täitmine. Arutletakse elurikkuse kaitse, loodushoiu ja jätkusuutliku eluviisi üle.
3. Mikroskoobiülesanne. Putuka välimuse vaatlemine. Kasutatakse mikroskoopi. Tagasiside õpilaste varasematest teadmistest.
4. Esitlus. Putuka välisehitus. Töölehtede täitmine. Alusjoonisele putukast kirjutatakse juurde välisehituse tunnused. Kordamine. Õpilaste esinemine.
5. Mikroskoobiülesanne. Rühmatöö kahekaupa. Putuka välisehituse tundmaõppimine vapsiku ja prussaka näitel. Uuritakse detailselt putuka välisehitust, kasutades varem täidetud töölehti. Juhendaja esitab suunavaid küsimusi ja ülesandeid.
6. Esitlus ja vestlus. Putukate iseloomulikud tunnused: suised, tiivad, tundlad, jalad. Putukate sigimine ja areng – moone. Ülevaade erinevate putukarühmade sigimisest. Tunnused esitatakse võrdlevalt. Töölehtede täitmine.
7. Mikroskoobiülesanne. Rühmatöö kahekaupa. Putukarühmade (seltside) määramine. Kasutatakse putukate seltside määrajat.

8. Putukate ja putukarühmade võrdlemine. Töölehtede täitmine. Rühmatöö 2–4 kaupa. Õpilased saavad kasutada fotosid putukatest, näidiskogusid ning piltmäärajaid. Õpilased leiavad sarnasusi ja erinevusi erinevate putukate (putukarühmade) vahel.
Määrajad, fotod ja näidiskogud on ühe õppeprotsessi osad, mis täiendavad üksteist.

9. Elusate putukate vaatlemine (prussakad ja raagritsikad). Tutvutakse õppeklassi elavnurgas elavate putukatega.
10. Muuseumi külastus. Maailma putukate mitmekesisus. Tutvutakse maailma suurimate ja eripärasemate putukatega.
11. Kokkuvõte. Vestlus.

Viimati uuendatud:

15.03.2026