Mereteemaline uurimise ja avastamise programm koosneb erinevatest ülesannetest ja mängudest, mis on seotud Läänemerega. Õpilased saavad kehastuda uurijateks-teadlasteks väikestes uurimisrühmades, kellel on sama ülesanne (seoste leidmine erinevate Läänemerega seotud objektide vahel), kuid tulemused võivad olla erinevates rühmades erinevad. Oma avastusi ja valikuid tutvustatakse teistele mängu konverentsil. Mereheidise bingos õpitakse tundma erinevaid Läänemere selgrootuid ja taimi. Tutvutakse Läänemere soolsusega ja arutletakse, kuidas see mõjutab mere elustikku. Äraarvamismängus tutvutakse merega seotud objektiga, kasutades oma erinevaid meeli.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus:
Õpilane:
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike;
33) selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjuseid ning Läänemere mõju Eesti ilmastikule; 35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
Läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng (käsitletakse mereande inimeste elus, mere hoidmise vajadust mereelanike ja samuti inimeste heaoluks).
Õpitulemused:
Oskab:
- leida seoseid erinevate objektide vahel ja rühma uurimistulemusi/otsuseid teistele selgitada;
- rühmakaaslastega koos lahendada ülesannet, kus sobivaid lahendusi võib olla mitu ja teha kokkuleppeid, mis variante eelistada (koos põhjendustega);
- mereheidisest leitud organismide jäänuseid viia kokku liikide piltidega;
- omadussõnadega kirjeldada tutvutud objekti lõhna, kuju, värvi, raskust, pinda, tekitatud helsid jm meeltega tajutavat;
Tunneb merevaiku, lubjakivi, agarikku, põisadrut, lesta, räime, turska, hallhüljest, mitut Läänemere selgrootut;
Teab, et:
- Läänemere soolsus on eri osades erinev ja sellest sõltub suures osas ka elustik;
- Eesti rahvuskivi on lubjakivi ja Pikk Hermann on sellest ehitatud;
- Läänemeres elab vetikas, kellest saab agarit ja sellest tehakse marmelaadi;
- merevaik on tekkinud mändide vaigust;
- kalamaksaõli tehakse tursamaksast;
- rannakarbi kasvandusi planeeritakse ka eutrofeerumise leevendamiseks;
- konverentsid on kokkusaamise kohad, kus tutvustatakse oma avastusi ja teadmisi;
Mõistab:
- mere tähtsust erinevatele mereloomadele- ja taimedele;
- mere hoidmise vajadust;
- mere olulisust inimesele.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: arutelu, vaatlus, rühmitamine, tulemuste esitlemine, meelte kasutamine ja kogetu kirjeldamine, rühmatöö, õppemäng, avastuslik õpe.
Vahendid:
Viis komplekti (igale rühmale) Läänemerega seotud objekte (adru, agarik, lubjakivi, merevaik, mõned kalapildid, rannakarpide kojad, konserveeritud rannakarbid, kalavõrgu tükk, marmelaad jm); bingoalus liikide piltide ja nimedega, alus mereheidisega, Läänemere soolsuse kaart; 3 erineva soolsusega veega pudelit, lusikad vee maitsmiseks;
Igale õpilasele: luubid ja pintsetid
kogu klassi peale: meeltemängu kaardid ja äraarvamise objekt (hallhülge nahk); silmasidemed meeltemänguks, kätepuhastusvahendid (niisked salvrätid).
Juhis õpetajale:
- Eelinfo andmine programmile tulevatele õpilastele (mis teema, vahetusjalatsite vajadus jms);
- toimivate töörühmade moodustamisel abistamine (vajadusel);
- Palume informeerida juhendajat (koordinaatorit) grupi eripäradest ja erivajadustest programmi kokkuleppimisel, samuti sellest, kas Läänemere teema on koolis läbi, käsil või ees.
- Programmi vältel palume õpetajal aidata juhendajal seostada teemasid eelnevalt õpituga ja toetada klassis koostöise õhkkonna hoidmist;
- Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik elektrooniliselt saadetud lingil, samuti võimalusel seostada programmil kogetut koolis õpitavaga.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Toimub Tartu loodusmaja õppeklassis, kuid on tellitav ka haridusasutusse (sellisel juhul lisandub programmi hinnale juhendaja transpordikulu edasi-tagasi sõiduks).
- Kui programm tellida haridusasutusse, vajatakse programmi läbiviimiseks ruumi, kus on olemas võimalus laudu/toole ümber paigutada.
- Programm on kohandatav ka erivajadusega õpilasele, kuid eelnevad kokkulepped on vajalikud.
- Loodusmajas on lift ja inva-wc.
- Erisoovidest palume teada anda programmi broneerimisel.
- Tartu loodusmajas palume kanda vahetusjalatseid.
- Programmis osalemiseks ei ole õpilastel vaja töövahendeid kaasa võtta.
Lisainfo ja tellimine: programmid@tartuloodusmaja.ee, tel +372 527 4180, https://www.tartuloodusmaja.ee/oppeprogrammid/
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.37436940436, 26.726785898209
Programmi läbiviija:
Annelie Ehlvest - hüdrobioloog ja zooloog, bioloogia-keemia õpetaja (Tartu Ülikool); mitmete õppeprogrammide koostaja, kaasautor, juhendaja. Programmide juhendaja aastast 1994.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus (5 min): õpilaste jaotumine 5 töölaua taha; päevakava tutvustus, töökorralduse selgitus, kokkulepped mõnusaks koos õppimiseks.
2. Rühmatöö ”Teadlaste meeskonnad eri maailma osades uurivad Läänemerd” (15 min): kõik uurimisrühmad (5 rühma) saavad sama sisuga ämbri Läänemerega seotud objektidega ja ülesandeks on neid tähelepanelikult uurida, proovida aru saada, millega on tegemist ning moodustada nendest paarid nii, et paaris olevad asjad sobivad mingil põhjusel kokku (sarnane materjal, üks on teisest tehtud vm seos, sarnasus või mõni muu põhjendus).
3. Tulemuste tutvustus ”konverentsil” (15 min): Arutame, mis on konverents ja miks neid tehakse. Rühmad tutvustavad, kus riigist nad mängult on konverentsile saabunud. Rühmadele antakse järjest sõna lühiettekanneteks ehk rühmad tutvustavad oma uurimistulemusi (leitud objektide paare) koos leitud seostega; võrreldakse, kui palju on sarnaseid paare rühmade lõikes ja ka seda, milliseid erinevaid seoseid leiti. Juhendaja ehk ”konverentsi moderaator” annab sõna, teeb täiendusi, vajadusel suunab tähelepanu detailidele (kivistised merevaigus ja lubjakivis jm), esitab lisaküsimusi ja korraldab arutelu (k.a. kui paljud asjad meie elus on seotud merega, kuidas rannakarbi kasvatamine võib leevendada eutrofeerumist Läänemeres).
4. Mereheidise bingo (15 min): Iga laudkond saab kausi mereheidisega, bingoaluse mereselgrootute ning taimede fotode ja nimetustega, pintsetid. Otsides mereheidisest organismide tükke jaotatakse neid sobilikesse kohtadesse bingo alusel. Eesmärgiks on rühma peale leida vähemalt 2 täisrea jagu organisme/nende jäänuseid. Individuaalne ülesanne on leitud liikidest enda jaoks 2 uut valida ja meelde jätta. Ülesande kokkuvõtvas ringis ütleb igaüks ühe enda jaoks uue liigi. Samuti märgitakse, millised inimtekkelised leiud mereheidises olid, mis seal ei peaks olema (pudelikorgid, plasttükid, võrgujäänused jm). Arutelu, kuidas inimtegevus Läänemerd mõjutab.
5. Soolsus Läänemeres, rühmatöö (15 min): Iga laudkond saab 3 pudelit erineva soolsusega veega, vee maitsmiseks teelusikad, Läänemere soolsuse kaardi koos osade selgrootute soolsuse taluvuspiiridega. Maitsemeelt kasutades tuleb pudelid asetada sobivatele eelmärgitud kohtadele kaardil. Arutelu, miks Läänemere eri osades on erinev soolsus, kuidas soolsus mõjutab elustikku ja miks eelmises ülesandes Eesti mereheidise hulgast ei leitud meritähti.
6. Meeltemäng (15 min): Sissejuhatuseks arutletakse ja meenutatakse, et me tajume maailma põhiliselt viie erineva meelega – nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine. Selgitatakse mängureeglid. Mängu jooksul saab kogu grupist üks organism, kellel on mitu kõrva, nina, suud, kätt ja 1–2 aju ehk mõistatajat ja andmetöötlejat. Meeleorgani roll saadakse oma rollikaardilt.
1–2 mõistatajat ehk „aju” lähevad ukse taha (või piisavalt kaugele, et oodata, kuni neid kutsutakse tööle ehk mõistatama). Nina ja suu, kõrvade ja käte rolli saanutel seotakse silmad kinni. Silmarolli saajatel silmi kinni ei seota. Kui kõik on oma rolliks valmis, palutakse neil keskenduda oma sellele meelele, mis rollis nad on ja mängujuht tutvustavab merega seotud objekti nii, et iga roll saaks selle sama objektiga tutvuda võimalikult vaid saadud rolli ehk meele kaudu, mis kaart nende ees on. Kõigil osalejatel palutakse mõelda saadud mulje üle ja mõttes otsida võimalikult palju omadussõnu, millega saadud infot kirjeldada. Kui kõik on saanud mõistatamise objektiga tutvuda, pannakse objekt peitu ja kõik võivad silmasidemed eemaldada. Siis kutsutakse asja ära arvama „aju” ehk äraarvajad. „Aju” ülesanne on erinevate meelte poolt kirjeldatud omaduste alusel püüda ära arvata, millist asja meeltele tutvustati (hallhüljes). Peale äraarvamist arutletakse hüljeste elu ja inimese suhte üle.
7. Kokkuvõte ja tagasiside (10 min):
Iga õpilane annab lõpuringis lühidalt teada, mida uut või huvitavat õppis, koges. Suuline tagasiside õpetajalt.