Programmi eesmärk on tutvustada erinevaid looduslikke (nii taimsed, kui loomsed) tekstiilmaterjale, erinevate materjalide tootmise keskkonnamõju ning keskkonnahoidlikke tarbimisharjumusi. Programmi esimeses osas õpilased saavad põhjalikumalt tuttavaks läbi praktiliste tegevuste Mulgimaale oluliseks rikkuse allikaks olnud lina ja lina töötlemise protsessiga seonduvate tööde ning tööriistadega. Programmi teises osas käsitletakse loomseid kiude ning keskendutakse lambavillast lõnga valmistamisele. Õpilased saavad lisaks teoreetilistele teadmistele ise kogu protsessi villast lõngani läbi teha. Arutletakse kuidas olla keskkonnateadlik tarbija just riiete ostmisel. Kas osta odav ja sünteetiline või looduslik materjal ja kallim, või miks eelistada korduvkasutust?
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus II kooliaste:
Õpilane:
1) tunneb erinevaid tööks sobilikke materjale ja nende omadusi;
2) valib ja kasutab eesmärgipäraselt töövahendeid, töötlusviise ning materjale;
4) kasutab ohutult õigeid töövõtteid ning tehnikaid materjalide, sh toiduainete töötlemisel;
2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ II kooliaste:
Arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamist, õpitakse teadvustama end tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt.
4. Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“ II kooliaste:
6)teadvustama ning tundma õppima mineviku ja nüüdisaja ühiskondade kultuurilist mitmekesisust.
Õpitulemused:
• Saab praktilise oskuse looduslike materjalide töötlemisel;
• Teab kuidas taimsest ja loomsest kiust lõnga, niiti, riiet saab ja mis tööriistad selleks vajalikud on, nii vanasti, kui tänapäeval;
• Tunneb ära erinevaid looduslikke materjale ja oskab seda sünteetiliste kangaste seast eristada, analüüsib enda käitumist tarbijana, oskab hinata visuaalselt enda seljas oleva riietuse materjali tüüpi (taimne, loomne materjal, sünteetiline).
• Väärtustab looduslikest kiududest tekstiilmaterjale ja hindab nende materjalide kasutamist igapäevaelus;
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Kasutatavad õppemeetodid: praktilised tegevused ning iseseisev rühmatöö, arutelu, vaatlemine, filmi vaatamine.
Õppevahendid: Kõik vahendid on Mulgi Elamuskeskuse poolt: Linatööriistad ja linataimed töötlemiseks (linapõld õli- ja kuilinaga), vokk, väikesed kangasteljed, magnettahvlid looduslike kiudude omaduste ja kasutausalade reastamiseks, erinevad taimsed kiud ja nendest valmistatud materjalid, magnettahvlid, pliiatsid (kõigile) meene valmistamiseks. Loomsete kiudude tutvustamiseks villad, esemed ja tööriistad (kraasid, vokk, kedervarred). Vaatlemiseks on näiteks igast materjalist üks ese ja kiud, mida saab iga õpilane katsuda ja vaadelda. Praktiliste tegevuste juures on tööriistade kasutamine gruppidele kordamööda, et iga õpilane saaks igat tööriista ise käsitleda ning kõik tööoperatsioonid läbi teha.
Kasutatakse taimsete materjalide visualiseerimiseks õppematerjali: http://looduskiud.lumekiri.ee/ ja turbakohvri eksponaati turbavilti ning Tsiistre linamuuseumi koostatud lina õppefilmi.
Juhis õpetajale:
Õpetajale
- Enne programmi võiks koolis rääkida Mulgimaast ja arutleda miks on see piirkond Eesti ajaloos oluline. Miks on lina mulkidele oluline taim ja kas õpilased teavad, mis materjalist rõivaid nad kannavad?
- Peale programmi võiks koolis aeg-ajalt lasta õpilastel enda rõivaste matarjali liiku nimetada, et kas looduslik või sünteetiline ja kas uus või taaskasutatud ese. Võiks tunnustada õpilasi, kes kannavad taaskasutatud rõivaid.
- Õpetaja ja/või saatjad osalevad programmis laste turvalisuse tagajatena.
- Peab õpilastele teatama, et programmis peab olema ilmastikule sobiv riietus ja jalanõud (vajalik kummikud ka saatjatele), kindlasti vihmakeep.
- Kaasa toidumoon ja jook. Toidu kaasavõtmisel palume jälgida tervislikkuse põhimõtet. Palume mitte kaasa võtta ühekordseid nõusid. Saame keskusest vajadusel anda vajalikud nõu. Samuti palume kaasavõetava toidu pakkimisel minimeerida pakendijäätmete tekkimist.
Tagasiside andmine: soovime e-kirjaga (või keskkonnahariduse lehel oleva lingi lingi kaudu) tagasisidet järgmistele küsimustele:
1. Kas ja mil viisil läbitud õppeprogramm täitis oma eesmärki?
2. Kas rakendatud metoodikad lähtusid laste east, programmi temaatikast, eesmärkidest ja säästva arengu hariduse põhimõtetest ning olid tõhusad?
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Tegevused toimuvad Mulgi Elamuskeskuse õuealal ja ruumides. Õuealal on teerajad. Õppeklassi minekuks kasutatakse treppi.
- Erivajadusega õpilaste korral palume eelnevalt kokku leppida, et programmi kohandada kõigile sobivaks;
- ratastoolis liikumine õuealal võimalik
- Võimalus tellida keskusest eelneval kokkuleppel sooja toitu. Toidu maksumus kokkuleppel toitlustajaga;
- peale programmi on võimalik tutvuda Mulgi Elamuskeskuse ekspositsioonidega ja õuealaga iseseisvalt;
- Õpilase maksumus programmis 15 eurot. Iga 10-ne lapse ja puudega lapse kohta õpetaja ja/või saatja tasuta;
- Minimaalne programmi maksumus 300 eurot.
- Kokkuleppel võimalus vastu võtta ka suuremaid gruppe või kaks klassi (programmi) korraga (tegevused toimuvad erinevates õppeklassides ja 1. ning 2. osa programmist tehakse vahedumisi).
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
57.997273571411, 25.682687759399
Programmi läbiviija:
Ly Laanemets 20 aastat programmide läbiviimise kogemust. Osalenud Sagadi Looduskooli, Luua metsanduskooli erinevatel retkejuhtide koolitustel, Eesti Rahvakultuuri Keskuse pärimusõppe koolitustel, Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu õppe koolitusel.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. osa 10 minutit. Sissejuhatus, kus tutvustatakse päevakava, olulisi ohutus- ja käitumisreegleid, õpetaja rolli programmi käigus, programmi eesmärki ning Mulgi Elamuskeskuse lühitutvustus.
2. osa 30 minutit. Õppeklassis tutvutakse erinevate taimsete kiududega nagu pärna niin, turbavilt, nõges, kanep, lina (kõiki materjale saab ise katsuda). Täpsemalt räägitakse lina tähtsusest mulkide rikkaksaamise loos ja linatöödega (9 surma) kaasnevatest keskkonnamõjudest ja nende minimeerimisest. Vaadatakse linafilmi (7 min).
3.osa 45 minutit. Õpilased jaotatakse mänguliste vahenditega viieks grupiks (ühes grupis 4-5 osalejat) ning minnakse õue. Alustatakse praktiliste linatöödega. Linapõllul vaadeldakse lina taime ja alustatakse lina kakkumist ja raatsimist (sügisel). Iga õpilane kakub linapeo Umbes peotäis linataimi koos juurtega) ja raatsib sellelt kuprad ning paneb lina kastelikku murule. Kevadel vaadeldakse lihtsalt lina taime ja taime eri osasid. Linaaidas (seintel toetav lina näitus) näidatakse gruppidele ära kõik tegevused, mida hakatakse gruppides tegema (tutvustatakse tööriistu ja ohutusnõudeid): 1. lina lõugutamine, ropsimine ja kammimine. 2. Linakiust näppude vahel niidi tegemine ja sellega pliiatsi katmine (meene, mis jääb õpilasele). 3. Magnettahvlil lina erinevate tööoperatsioonide (lina 9 surma) järjestamine. 4. Magnettahvlil linase kanga omaduste otsimine. 5. Väikeste kangastelgedega linase niidiga kudumine. Grupid teevad järjest kõik ülesanded läbi. Juhendaja vajadusel aitab ja kontrollib tulemusi ning selgitab vastuseid, samuti annab märguande tegevuste vahetuseks.
4.osa 15 minutit. Toidupaus (ilusa ilma korral õues või linaaidas, halva ilma korral õppeklassis). Toimub praktiline jäätmete sorteerimine (toidujäätmed loomadele, banaani koored komposti, pakendid eraldi ja paber eraldi jne).
5. osa 30 minutit. Õues vaadeldakse lambaid ja lambapügamise vahendeid, samuti katsutakse pesemata ja pestud villa. Minnakse õppeklassi, kus õpilased saavad katsuda erinevai loomseid kiude ja ka nendest valmistatud esemeid. Samuti räägitakse erinevate kiudude omadustest: lammas, alpaka, küülik, koer (kõiki neid villasid ja villast valmistatud esemeid saab katsuda).
6. osa 45 minutit. Õpilastele tutvustatakse ülesandeid, mida nad hakkavad õppeklassi eri osades rühmadena (samad rühmad, mis linaaidas) tegema: 1. villa noppimine ja kraasimine nii käsi- kui trummelkraasiga, 2. Villa ketramine kedervarrega ja voki tallamine (ühekordse lõnga korrutamine), 3. Villa teekond lõngaks koostamine (laual on erinevad lipikud ja esemed, mis tuleb panna õigesse järjestusse alates lamba raudadest, pesemata villast kuni kahekordse lõngani), 4. Erinevate loomsete villade, esemete ja omaduste kokkupanemine (laual on erinevad villad, esemed ja lipikud erinevate kiudude omadustega, kõik need, mida eelnevalt on vaadeldud ja katsutud). 5. Villast näppudega peenikse lõngajupi tegemine ja selle pliiatsile keerutamine (eelnevalt on seal peal juba linakiud). Juhendaja vajadusel aitab ja kontrollib ning selgitab tulemusi, samuti annab märguande tegevuste vahetuseks.
7.osa 20 minutit. Kordavad tegevused: kuldvillak, kus õpilased on rühmades ja vastavad küsimustele, mis kordavad programmis käsitletud teemasid, teadmisi ja olulisi fakte. Arutletakse kuidas igaüks saaks mõjutada oma riietuse valikuga keskkonda ja kuidas minimeerida rõivatööstuse keskkonnajalajälge, missuguseid materjale eelistada, kuidas teha valikuid, kas uus odav ese või kvaliteetne taaskasutusest looduslik materjal. Analüüsitakse enda käitumist tarbijana ning arutatakse kuidas toimida keskkonda hoidvalt.