Hoolimata sellest, et Eestil on väga pikk rannajoon ning läbi ajaloo olnud tihe side merega, on paljudele Läänemeri siiski võõras. Me ei tea päris täpselt, millised elukad meres elavad, kui suur on nende elurikkus ning kohanemisvõime. Sageli ei oska me ka näha seost mere "tervisliku" seisundi ja meie tarbimisharjumuste vahel.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
II kooliaste
Loodusõpetus
koostab koosluste kohta toiduahelaid ja toiduvõrke;
hindab inimtegevuse mõju kooslustele;
selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjuseid.
Ühiskonnaõpetus
teab Läänemere-äärseid riike ja näitab neid kaardilt.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
koduümbruse ja Eesti keskkonnaprobleemid, nende ärahoidmine ja lahendamine;
säästev suhtumine ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamine;
enda teadvustamine tarbijana ning keskkonnahoidlik käitumine.
III kooliaste
Bioloogia
analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis;
hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele.
Geograafia
orienteerub kaardil;
mõistab veekogude ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid, veekogude uurimise tähtsust ning vee kaitse vajadust.
Inimeseõpetus
toob näiteid keskkonnateadlikest tegevustest ning rakendab mõnda nendest enda kodukohas või koolis.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
kohalikud ning globaalsed keskkonnaprobleemid;
arusaam loodusest kui terviksüsteemist ning selle haprusest.
Õpitulemused:
II kooliaste
oskab nimetada Läänemere äärseid riike
oskab iseloomustada Läänemerd kui elukeskkonda (madal, mage, aeglase veevahetusega)
oskab tuua näiteid Läänemeres elavatest organismidest (imetajad, linnud, kalad, selgrootud)
oskab koostada toiduvõrgustikku etteantud liikidega
selgitab Läänemere reostumise põhjusi
nimetab 2-3 võimalust, kuidas kaitsta Läänemerd
III kooliaste
oskab nimetada Läänemere äärseid riike
oskab iseloomustada Läänemerd kui elukeskkonda (madal, mage, aeglase veevahetusega)
oskab tuua näiteid Läänemeres elavatest organismidest (imetajad, linnud, kalad, selgrootud)
oskab koostada toiduvõrgustikku etteantud liikidega
mõistab inimmõju olulisust Läänemere seisundile
selgitab Läänemere reostumise põhjusi ja kaitsmise võimalusi
oskab analüüsida inimtegevuse mõju Läänemere elustikule
toob näiteid, kuidas igaüks meist saab oma keskkonnamõju vähendada
arutleb tarbimise mõju üle ökosüsteemidele Läänemere näitel
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Programmi läbiviimisel kasutatakse nii II kui III kooliastmes vastavalt õpilastele teadmiste ja oskustele järgmisi meetodeid: arutelu (Läänemeri kui elukeskkond, reostus, inimmõju) rühmatööd (Läänemere äärsed riigid, liigid, toiduvõrgustik), vaatlus (selgrootute ja veetaimede määramine), mõõtmine (selgrootute ja veetaimede määramine), info ja saadud tulemuste analüüs ning esitamine. Aktiivõppemeetodite valikul arvestatakse õpilaste vanuse ja eelneva ettevalmistusega. Rühmade arv on 4-5, sõltuvalt tegevustest. Rühmade suurus sõltub õpilaste arvust klassis.
5 komplekti materjale Läänemere üldiseloomustamiseks (kaardid, riigilipud, soolsuse purgid)
4 komplekti toiduvõrgustiku loomi
1 kalapüügi mäng
1 komplekt Läänemere keskkonnaprobleeme tutvustavaid tekste
Juhis õpetajale:
Hea, kui eelnevalt oleks võimalik õpilastele programmi temaatikat tutvustada.
Õppeprogrammi kokkuleppimisel palume täpsustada klassi/rühma suurust, õpilaste vanust ja võimalikke erivajadusi.
Enne programmi tellimist HEV õpilastele arutame läbi sobivaimad meetodid ja teema täpsema fookuse.
Programmi läbiviimise ajal ootame õpetaja tuge õpilaste kaasamisel ja klassirahu hoidmisel.
Peale programmi toimumist palume jätta meile oma töö paremaks ja kvaliteetsemaks korraldamiseks tagasiside ja ettepanekud Keskkonnahariduse portaali kaudu.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programm toimub haridusasutuses kohapeal või kokkuleppel mere ääres (nt Valgerand, Pärnu rand).
Pärnu rannas toimub programm Pärnu rannaniidu laudteel, mille pikkus on 600 m ning lisaks mererannas (u 300 m). Valgerannas on alguspunkt parkla, sealt liigume mööda metsarada mereranda (u 1 km) ning analoogselt tagasi parklasse. Mugavaks matkamiseks soovitame igal lapsel seljakotis kaasa võtta joogi ja väikese energiaampsu. Looduses liikudes on vajalik selga panna ilmale vastav riietus ning valida sobivad jalanõud. Teadvustada tuleb seda, et looduses võivad olla puugid, maod ning mürgised taimed.
Klassiruumis tundi läbi viies palume projektori kasutamise võimalust.
Programmi kestus sõltub asukohast (klassis 2x45 min, mererannas kuni 120 min).
Juhendajatel on võimekus programmi läbi viia ka erivajadustega lastele.
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Triin Tamme. Lisainfot läbiviijate kohta leiab keskuse avalehelt.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
"Merel on sada südant ja tuhat nägu".
Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Tegemist on maailma suurima riimveelise veekoguga, mille kallastel asub 9 riiki. Läänemeri on suletud ning väga aeglase veevahetusega, samal ajal üks kõige intensiivsema kasutuse ja suure reostuskoormusega meri. Programmi käigus tutvume Läänemere eripärade ja sealse elukooslusega. Arutleme selle üle, mis on põhjustanud meie kodumere suure reostuse on ning kuidas meie sellega seotud oleme.
Programm viiakse läbi haridusasutuses kohapeal, nt klassiruumis. Vastavalt kooli asukohale saab programmi läbiviimiseks valida ka lähedalasuva mereranna. Tegevused algavad sissejuhatuse ning omavahelise tutvumisega (10 min). Juhendaja uurib, millised on õpilaste eelnevad teadmised antud teemal ning üheskoos koostatakse temaatiline sõnapilv (10 min). Programmi sisulise osa kestus on 60 min ning see jaguneb ajaliselt enam-vähem võrdselt kolmeks teemaks:
Läänemere üldine tutvustus ja eripärad
meri kui elukooslus
prügi teekond merre, jäätmete ohtlikkus elustikule ja inimestele.
II kooliastme programm keskendub Läänemerele kui elukeskkonnale, liikidevahelistele seostele ning merereostuse teemadele.
III kooliastme programmis tuleb lisaks ülaltoodud teemadele arutelu alla ka inimmõju ökosüsteemidele ning bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. Vaatleme tarbimisühiskonna mõju merekeskkonnale ning otsime võimalusi selle muutmiseks (kuidas teha nii, et tekiks vähem prügi ning see ei jõuaks loodusesse).
Teemade käsitlemisel on abiks pildi- ja videomaterjal (klassiruumis), näidismaterjal selgrootute ja taimede näol, puidust figuriinid ja kalapüügi mäng. Praktiliste ülesannetena saavad õpilased rühmatööna määrata selgrootuid ja taimi, kanda Läänemere kaardile õiged riigid, koostada toiduvõrgustikke ja arutleda Läänemere omaduste üle. Rühmatööde läbiviimisel kasutatakse erinevaid meetodeid (nt lumepall, tööjaamad vmt), arutelud lähtuvad probleemõppe põhimõtetest.
Programmi lõpus toimuvad kokkuvõtvad tegevused (valitakse üks meetod järgnevatest: neli nurka, õiged-valed väited, seoste ümarlaua tähestik, insert) ning tagasisidering (10 min).