Õppeprogrammi eesmärk on tutvustada, et ka linnalähedane mets võib olla huvitav ning koos sellega õpetada turvalist ja säästlikku käitumist ning jätkusuutlikku loodushoidu. Oleme valinud mitmekesise metsaala Tallinna külje all Laiaküla ja Maardu piiril, kus tutvume erinevate metsatüüpidega, vaatame, millised loomad seal elavad ja millised taimed kasvavad, märkame kobraste, rebaste, kitsede ja põtrade tegevuse jälgi. Arutleme metsa eluringi, inimese mõju ning säästva looduskasutuse üle. Külastame Peeter Suure merekindluse Kaldase stolli ava ning Miku raudkive, võimalusel ka jäätmejaama. Õpilased saavad ise teha katseid ja lahendada praktilisi ülesandeid.
Sihtrühm: 4.-6. klass, eesti õppekeel, kuni 25 õpilast, suurema grupi korral kaasatakse vajadusel täiendav juhendaja. Õppeprogrammi saab kohandada sobilikuks ka liikumise erivajadusega õpilastele.
Programm kestab 3 tundi. Õppeks sobivad kõik aastaajad. Õppekeskkonnaks on mitmekesine metsaala – nõmm, lodumets ja salumets. Õppekeskkonna valikul on turvalisus ja ligipääsetavus olnud oluliseks kriteeriumiks. Maapind on kuiv ja tasane, on mõned tiigid ja madalad rändrahnud. Vajalik varustus: tavapärane aastaajale vastav õuejalats või matkajalats. Soovitavalt võileivad ja jook (vesi) kergeks eineks looduses.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seosed riikliku õppekavaga.
- Riikliku õppekava õpitulemused:
- Loodusõpetus, II kooliaste: 4) kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (digitaalsed andurid, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid;
- Loodusõpetus, II kooliaste: 10) mõõdab õhutemperatuuri ja tuule kiirust ning määrab tuule suunda;
- Loodusõpetus, II kooliaste: 24) kirjeldab katsete põhjal liikumise ja energia seoseid; teab energia liike ning -allikaid; hindab taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimalusi oma kodukohas;
- Loodusõpetus, II kooliaste: 34) arutleb taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutamise ning Eesti keskkonnaprobleemide üle ja pakub nende lahendamise võimalusi.
- Üldpädevused:
- õpipädevus: õppeprogramm toetab suutlikkust organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; samuti oskust kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades ning seostada omandatud teadmisi varemõpituga;
- matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus: õppeprogramm toetab suutlikkust kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;
- ettevõtlikkuspädevus: õppeprogramm toetab suutlikkust ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia.
- Läbivad teemad.
- Keskkond ja jätkusuutlik areng: õppeprogramm keskendub Eesti ja kohalike keskkonnaprobleemide käsitlemisele ning arendab säästvat suhtumist ümbritsevasse, elukeskkonna väärtustamist ja toimimist keskkonda hoidvalt.
- Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: õppeprogramm toetab õpilase initsiatiivi ühisalgatusteks rühmatöös – programmi läbides innustatakse õpilasi iseseisvalt tegutsema ühise eesmärgi nimel ning võtma sellega kaasnevat vastutust ja kohustusi ning antakse võimalus kogeda koos tegutsemise kasulikkust ja vajalikkust.
- Tehnoloogia ja innovatsioon: õppeprogrammis on õppekavaga seotud praktilised tehnoloogia-ülesanded rühma- ja individuaalse tööna.
- Õppeainete lõiming. Õppeprogramm lõimib loodusõpetuse (vt eelpool õpitulemuste osa) ja matemaatika (kasutab andmete kogumiseks erinevaid meetodeid).
Seosed jätkusuutliku arengu põhimõtetega. Õppeprogrammis arvestatakse „Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21“ põhimõtetega ning Ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega (Kliimaministeeriumi seisukohalt on säästev areng ja jätkusuutlik areng sünonüümid). Õppeprogramm tutvustab võimalusi ja propageerib loodusvarade kasutamist ning uute tehnoloogiate välja töötamist ja rakendamist sellisel viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu ja saastumise vähendamist ning sellele tasakaalustavalt loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamist, mida tutvustatakse õppeprogrammi läbiviimise kohas lähtuvalt õppeala eripärast.
Õpitulemused:
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Kasutatavad õppemeetodid:
- vaatlus – õpilased tutvuvad ümbritseva õppekeskkonnaga ning märkavad nähtavaid seoseid programmi läbiviija juhendamisel;
- mõõtmine – õpilased mõõdavad erinevaid parameetreid vastavalt õppeprogrammile;
- arutelu – õppijaid suunatakse mõtlema nähtustele ja seostele ning õppeprogrammis käsitletavatele teemadele läbi küsimuste, vajadusel annab juhendaja vastused;
- rühmatööd toimuvad 4-6 liikmelistes rühmades (olenevalt klassi suurusest jaotatakse klass 4-5 rühmaks).
Kasutatavad vahendid:
- luup, mõõdulint – 6 tk: üks iga rühmatöö rühma jaoks ja üks näidiskomplekt juhendajale;
- tööleht – üks eksemplar igale rühmale, katab kõiki programmi teemasid.
Juhis õpetajale:
1. Kui kool teavitab keskust õppekäigu soovist, lepitakse kokku sobiv aeg.
2. Üks kuu enne õppekäiku saadab keskus koolile täpsema eelinfo selle kohta, milliseid tegevusi õppekäigul vastavalt kirjeldusele tehakse ning kuidas õpilased saavad õppekäiguks sisuliselt valmistuda, leides teemakohast materjali keskuse kodulehelt ja mujalt (turvalisuse kohta, mõõtmiste kohta, rohetehnoloogiate kohta); eeltegevused on väikesemahulised ja nende eesmärgiks on häälestada õpilasi õppeprogrammile; samuti saadetakse veelkord ootused õpperühma saatva õpetaja ülesannete kohta õppekäigu ajal (õpilaste korrektse asjakohase ja distsiplineeritud ning ohutu käitumise tagamine).
3. Õppekäigu kokkuleppimisel palume koolil täpsustada õpperühma suurust, vanust ja võimalikke erivajadusi.
4. Õpilastel panna selga ilmastikukohased riided, eelkõige maastikule sobivad jalatsid. Soovitav on, et igal õpilasel on oma tarbeks kaasas vesi vm jook 0,5 liitrit.
5. Õppekäigu ajal eeldame, et õpetaja tagab osalejate võimalikult asjakohase ja distsiplineeritud käitumise ning osaleb soovi korral omal äranägemisel kõikides moodulites.
6. Õppekäigu järgselt saadetakse kahe tööpäeva jooksul koolile kokkuvõte õppekäigust ning täiendav taustateave õppeprogrammis läbitu kohta. Koolilt palutakse tagasisidet õppekäigu kohta aadressil https://selgesiht.ee/tagasiside/. Tagasisidet arvestatakse programmide läbiviimisel. Vajadusel lepitakse kooliga kokku täiendav kohtumine aruteluks.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programmi sihtrühm. II kooliaste (4.-6. klass), osalejate vanus 11-14 aastat. Õppetöö toimub eesti keeles, muukeelse (nt inglise keelse) õppeprogrammi läbiviimine tuleb eelnevalt eraldi kokku leppida. Soovitatav grupi suurus kuni 25 õpilast, suuremat gruppi käsitletakse vajadusel kahe klassina ning kaasatakse täiendav juhendaja. Õpeprogrammi läbiviimise saab kohandada nii liikumise kui muude erivajadusega õpilastele, sellisest soovist tuleb teada anda vähemalt kaks tööpäeva enne õppeprogrammi toimumist.
Programmi kestus. 3 akadeemilist tundi. Programmi on võimalik läbi viia aastaringselt.
Vajalik varustus. Õppeprogramm viiakse läbi õues. Õpeprogrammi läbiviimise asukoht on valitud ja seostatud õppeprgrammi eesmärkidega, et toetada õpiväljundite saavutamist. Õppeprogrammi jooksul läbitakse õppealal ligikaudu 1,7 km. Vajalikud on metsa ja rohumaale sobivad ning ilmale vastavad riided, vajadusel peakate. Jalga panna maastikule sobivad mugavad jalatsid – botased, matkasaapad või kummikud. Kuigi maapind on tasane, on jalgrajad rohused, metsamaastik võib sisaldada kuni 7 cm kõrguseid võsatüükaid ning vihmaperioodil võib rohi olla märg või rada mõnes kohas porine. Kaasa võtta joogivesi nt 0,5 liitrit, oma pudeliga. Kui kool soovib anda õpilastele kaasa ka võileivad vms, on õppeprogrammi jooksul võimalik teha söögipaus. Muud vajalikud õppevahendid on programmi läbiviiva keskuse korraldada.
Programmi läbiviimise asukoht. Kopranõmme loodusala ning selle õuesõppeplats (Muuga aedlinna ja Laiaküla vahel Tallinna lähistel, juurdepääs ühistranspordiga; https://selgesiht.ee/kopranomme/). Maastik Kopranõmme loodusalal on tasane rohumaa. Kopranõmme loodusala ning selle õuesõppeplats on suurusega 10 hektarit ning sisaldab kohandatud õuesõppeplatsi, mida ümbritsevad erinevad osaliselt metsastatud alad: liivik, nõmm, sookaasik, kõdusoo, lodumets, segamets, männik, kuusik. See loob võimaluse rohetehnoloogia tutvustamise komponendid näitlikult siduda reaalse looduskeskkonnaga.
Õppekeskkond on turvalined. Ohutuse tagamiseks on rakendatud järgmised meetmed:
- Õppeprogrammi alguses tutvustatakse õppeala piire ja evakuatsiooniteid, soovi korral antakse klassi saatvale õpetajale maa-ala kaart;
- Õppeala on tasane rohumaa või osaliselt metsa-ala;
- Peamised ohutust puudutavad materjalid on üleval SelgeSiht selleteemalisel kodulehel https://selgesiht.ee/turvaliselt-looduses/, neid tutvustatakse ja lepitakse kokku õppeprogrammi alguses ning jälgitakse juhendaja ja õpetajate poolt õppeprogrammi ajal;
Õppeprogrammi läbiviimise saab kohandada nii liikumise kui muude erivajadusega (nt vaimsete erivajadustega) õpilastele, sellisest vajadusest on soovitav teada anda registreerumisel, ent vähemalt kaks tööpäeva enne õppeprogrammi toimumist, et programmi läbiviijad jõuaksid teha vajalikud muudatused liikumise kavades õppeprogrammi ajal või kohandada täiendavad lahendused. Liikumise erivajadusega õpilane peab suutma liikuda tasasel maastikul (nt elektriline ratastool, kargud) või peab tal olema saatja, kes toetab õpilast liikumisel.
Kooskõlastamine ja tagasiside
Infovahetus enne programmile tulekut:
- kui kool teavitab keskust õppekäigu soovist, lepitakse kokku sobiv aeg.
- õppekäigu kokkuleppimisel palume koolil täpsustada õpperühma suurust, vanust ja võimalikke erivajadusi.
- üks kuu enne õppekäiku saadab keskus koolile täpsema eelinfo selle kohta, milliseid tegevusi õppekäigul vastavalt kirjeldusele tehakse ning kuidas õpilased saavad õppekäiguks sisuliselt valmistuda, leides teemakohast materjali keskuse kodulehelt ja mujalt (turvalisuse kohta, mõõtmiste kohta, rohetehnoloogiate kohta); eeltegevused on väikesemahulised ja nende eesmärgiks on häälestada õpilasi õppeprogrammile; samuti saadetakse veelkord ootused õpperühma saatva õpetaja ülesannete kohta õppekäigu ajal (õpilaste korrektse asjakohase ja distsiplineeritud ning ohutu käitumise tagamine);
- kool häälestab klassi õppekäiguks sobivalt ning tutvustaks, et õppekäik toimub asulalähedases metsas vabas looduses;
Õppeprogrammi järgselt saadab keskkonnahariduskeskus kahe tööpäeva jooksul koolile kokkuvõte õppekäigust ning täiendav taustateave õppeprogrammis läbitu kohta. Koolilt palutakse tagasisidet õppekäigu kohta aadressil https://selgesiht.ee/tagasiside/. Tagasisidet arvestatakse edasiste programmide läbiviimisel. Vajadusel lepitakse kooliga kokku täiendav kohtumine aruteluks.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.467591229498, 24.927906288734
Programmi läbiviija:
Õppeprogrammi viib läbi SelgeSiht keskkonnahariduskeskus.
Õppeprogrammi juhendajatel on pikaajaline kogemus keskkonnateadlikkuse ja loodusharidusprogrammide läbiviimisel ning vastav ettevalmistus. Reeglina viib ühele klassile õppeprogrammi läbi üks juhendaja. Saame viia läbi kuni kolm õppeprogrammi paralleelselt. Meie peamised juhendajad selles õppeprogrammis on:
Raul Savimaa. Raul on SelgeSiht keskkonnaharidusprogramme läbi viinud alates 2019. aastast. Tema fookuses on eelkõige keskkonnateadlikkuse edendamine kodukohalähedase looduse tutvustamise kaudu, rohetehnoloogiad ja keskkonnajulgeolek. Huvikoolis SelgeSiht juhendab kaugseire ja rohetehnoloogiatega seotud aktiivõppetegevusi. Raul on pikaajaliselt tegutsenud keskkonnateadlikkuse, loodushoiu, kestlikkuse ja turvalisuse valdkonna rahvusvahelistes projektides, uuringutes ja praktilistes tegevustes. Tal on tehnikateaduste doktori kraad ning noorsootöötaja kutse osakutse laagrikasvataja-juhataja (tase 6). 2019. aastal läbis ta Luua Metsanduskooli täiendkoolituse kursused matkajuhi, metsamajanduse aluste ja metsakasvatuse aluste alal, 2023. aastal samas loodusgiidi koolituse ja 2022 Eesti Maaülikooli täiendkoolituse kursuse loodusturismi alal. 2024. aastal läbis ta Eesti Maaülikooli sissejuhatuskursuse keskkonnamõjude hindamisse. 2020. aastal läbis Raul SA Tartu Keskkonnahariduse Keskuse täiendkoolitused „Mets ja kestliku arengu haridus“ ning „Sood ja kestliku arengu haridus“. Samuti on ta läbinud mitmeid Eesti Keskkonnahariduse Ühingu koolitusi alates 2019. aastast. Raul on Eesti Looduskaitse Seltsi pikaajaline liige, samuti Eesti Keskkonnahariduse Ühingu liige ja Püsimetsaühistu liige. Õppeprogrammide koostaja ja juhendajana ning retkejuhina tunneb Raul põhjalikult õpiala, kus õppeprogramm või retk läbi viiakse, eelkõige Harjumaal, Viljandimaal ja Lääne-Virumaal. Keeled: eesti, inglise, vene, hispaania, rootsi.
Maris Meriste. Maris viib läbi keskkonnahariduse õppeprogramme ja loodushariduslikke tegevusi õpilastele Harjumaal, Viljandimaal ja Lääne-Virumaal alates 2021. aastast. Alates 2023. aastast juhendab Maris Huvikool SelgeSiht looduse ja rohetehnoloogiate huviringe Harjumaal Muuga lasteaias, Viimsi Huvikeskuses ja Kallavere keskoolis, samuti õuesõpperingi. Huvikool SelgeSiht suvistes huvilaagrites õpetab ta lastele muuhulgas mitmeid teaduskatseid ning tutvustab loodushoidlikke eluviise meie kultuuripärandis ja taluelus. Maris on tehnoloogiainsener (Tallinna Tehnikaülikool, magistriga võrdsustatud kõrgharidus) ja on lõpetanud Haapsalu Kutsehariduskeskuse loodusturismi korralduse erialal. Ta on omandanud loodusgiidi kutse (tase 5). 2024. aastal läbis ta Eesti Keskkonnahariduse Ühingu koolitusseeria “Loodushoidlikud ehitised ja säästev areng keskkonnahariduses”, 2023 koolitusseeria “Juhendaja kui eeskuju”, 2022 koolitusseeria “Pärandkooslused ning Alustava huviringi juhendaja koolituse 2021 . aastal (korraldajateks Eesti Teadushuvihariduse Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium). 2017 – 2019 oli ta esimese Läänemaa Loodusfestivali projektijuht-korraldaja, nüüdseks on see festival Haapsalu Kutsehariduskeskuses loodusgiidide õppekava osa. Maris on ka Eesti Looduskaitse Seltsi liige. Keeled: eesti, inglise, vene.
Õnne Õuemaa. Õnne on SelgeSiht keskkonnahariduslike õppeprogrammide läbiviija ja huviringide juhendaja alates 2023. aastast. Ta korraldab Huvikool SelgeSiht igapäevast tegevust alates 2025. aasta sügisest ning juhendab huviringe Maardu lasteaias Sipsik ja Randvere Koolis, samuti õuesõpperingi Harjumaal. Õnne viib Huvikool SelgeSiht suvistes huvilaagrites läbi loodusretki ning põnevaid loodus- ja liikumistegevusi. Õnne on lõpetanud Tartu Ülikooli ärijuhtimise erialal ning on lõpetanud Kuressaare Ametikooli loodusgiidi erialal (EQF tase 5). Ta on GreenBalance OÜ loodusgiid ja matkajuht alates 2024. aastast. aastast. Muhulgas on ta läbinud loodusgiidi praktika Küprosel. Õnne on osalenud Eesti Keskkonnahariduse Ühingu koolituskursustel ning 2024. aastal läbinud Eesti Teadushuvihariduse Liidu alustava huviringi juhendaja koolituse. Keeled: eesti, inglise.
Krista Kaur. Krista viib SelgeSiht keskkonnaharidusprogramme läbi Harjumaal. Tema peamine fookus on ökosüsteemid ja looduskooslused. Samuti viib ta vajadusel läbi Huvikool Selgesiht huviringe. Krista toetab ka SelgeSiht keskkonnaharidusprogrammide metoodilist arendamist. Krista on lõpetanud Eesti Maaülikooli agonoomia erialal (magistrikraadiga võrdsustatud diplomiga). Ta on läbinud säästva arengu haridust toetava õppeprogrammide ja kvaliteedi hindamise süsteemi loomise kursuse Tallinna Ülikoolis, sealsamas ka säästva arengu ja süsinikukoormuse vähendamise kursuse ning Tartu linnavalitsuse haridusosakonna poolt korraldatuna pikaajalise 8-kuulise kursuse Waldorf pedagoogikast koos õppepraktikaga koolis. Kristal on pikaajaline igapäevane kogemus keskkonnahariduslike õppeprogrammide läbiviimisel Tallinna Botaanikaaias. Samuti on ta osalendu mitmetel Eesti Keskkonnahariduse Ühingu läbi viidud kursustel ja koolitustel. Keeled: eesti, inglise.
Tiiu Saar. Tiiu on läbi viinud SelgeSiht keskkonnahariduse õppeprogramme Harjumaal ja Viljandimaal alates 2021. aastast ning erinevaid keskkonnateadlikkuse ja loodushariduse õppeprogramme ja seminare erinevatele vanuserühmadele üle Eesti. Samuti on Tiiu korraldanud ja eest vedanud mitmeid üleriigilisi looduskaitsealaseid konverentse ja seminare ning loodushoiu ja -kaitse projekte. Ta osaleb ka SelgeSiht (CESERE) uurimisrühmas Horizon Europe programmi rahvusvahelises uurimisprojektis süsinikdioksiidi sidumise tehnoloogiate teemal. Tiiul on bakalaureusekraad inglise filoloogias ja magistrikraad kirjalikus tõlkimises (TLÜ). Ta on Eesti Looduskaitse Seltsi aktiivne liige ning läbinud mitmeid keskkonnaalaseid seminare ja koolitusi looduskaitse, liigirikkuse ja keskkonnahoiu teemadel. Keeled: eesti, inglise.
Juhendajate tervikvaade on SelgeSiht kodulehe teemalehel https://selgesiht.eu/loodusharidus/juhendajad/.
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õppeprogramm koosneb sissejuhatusest, viiest temaatilisest osast ja kokkuvõtvast arutlusest:
- Sissejuhatus (10 minutit). Koguneme lagendikule ja vaatame, mida enda ümber näeme. Lepime kokku käitumisreeglid õpperetkel. Räägime ohutust viibimisest ja turvalisusest metsas ning õppeprogrammi metsaalast. Jaguneme viieks tiimiks ja jagame töölehed.
- Tutvumine metsaga (30 minutit). Teeme retke erinevatesse kasvukohatüüpidesse (nõmmemets, lodumets ja salumets; männik, kuusik, kaasik). Räägime metsa elutsüklist, vaatame erinevas arengujärgus olevaid puid ja metsapõlvkondade vaheldumist. Võrdleme looduslikku ja istutatud metsa ja alusmetsa.
- Praktilised katsed (30 minutit). Viime läbi praktilisi katseid ja ülesandeid – määrame puid tüvede põhjal, mõõdame kasvava puu kõrgust, hindame vanust, uurime mulda ja taimi.
- Koprad (15 minutit). Vaatame kobraste tegevuse jälgi: langetatud puud, vanad ja värsked kännud, koprarajad. Räägime, millised puud kobrastele maitsevad ja miks. Imetleme kõrget pesakuhilat ja kopratiike. Arutleme, kuidas kobras on loodusele kasulik ning millistes asukohtades ja miks inimesele ebasobiv. Vaatame, kuidas saavad rebane ja kobras kõrvuti elada.
- Inimene looduses (25 minutit). Katsetame koolis erinevates ainetundides õpitut ühiselt näitlikustada loodusobjektide peal. Räägime aktiivsest puhkusest ja taastumisest looduses ning viime läbi sellekohaseid aktiivtegevusi. Arutleme inimtegevuse mõju üle näidete varal looduses. Külastame Peeter Suure merekindluse Kaldase stolli ava ning Miku raudkive.
- Tunnetame metsa ja metsapaus (25 minutit). Kasutame oma viit meelt metsa tunnetamiseks. Vaatleme metsa. Kuulame metsa. Kompame puid ja erinevaid objekte väikesel juhendatud rajal. Söögipaus kaasavõetud võileibade ja joogiga.
- Kokkuvõte ja tagasiside (15 minutit). Võtame kokku õppepäeval omandatu. Arutame, mida me sellest edaspidiseks kaasa võiksime võtta. Räägime jätkusuutlikust loodushoiust ja elukeskkonna kaitsmisest ning kuidas saaksime selles meile sobivalt panustada.