Programm tutvustab lastele meie ümber elavaid putukaid, ämblikke ja teisi selgrootuid.
Esimeses osas uurime veeputukaid. Tiigi ääres püütakse kahvade abil erinevaid veeloomi. Nende vaatlemine toimub õues, kuid jaheda või vihmase ilma korral viiakse tegevus õppeklassi. Püütud loomad uuritakse luupide ja vaatluspurkide abil, tegevustes osaletakse 3–4-liikmelistes rühmades. Pärast seda on lastele lühike söögi- ja mängupaus.
Teises osas uurime metsakõdus elavaid putukaid. Metsas kogutakse ämbritega sammal ja muld, valgetel alusvaipadelt püütakse lusikaga samblast välja ilmuvad putukad. Loomad vaadeldakse purkides ning põnevamaid isendeid saab uurida looduskooli esitlusmikroskoobiga. Klassis saavad lapsed proovida ka „putukaprille“, mis muudavad uurimise veelgi põnevamaks.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga
Õppeprogramm „Huvitavad putukad“ toetab alushariduse riikliku õppekava (haridus- ja teadusministri 07.08.2025 määrus nr 33) valdkonna „Mina ja keskkond“ kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavate arengutulemuste saavutamist.
§ 17 lõige 2. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane laps:
- märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt;
- tunneb oma kodukoha eripära ja oskab kirjeldada kodukoha loodust;
- oskab kirjeldada võimalikke ohte seoses keskkonnaga, erinevate tegevustega ja olukordadega.
Programm toetab nimetatud arengutulemuste kujunemist tiigis ja metsakõdus elavate selgrootute uurimise, loomade hooliva käsitsemise ning ühiste mängude ja arutelude kaudu. Lapsed tutvuvad nende lähiümbruses esinevate loomade ja elupaikadega ning harjutavad ohutut tegutsemist tiigi ääres ja vaatlusvahendite kasutamisel. Nooremate laste puhul kohandatakse ülesannete keerukus, küsimused ja juhendamine nende vanusele ning arengutasemele.
Valdkondadevaheline lõiming
Mina ja keskkond. Lapsed uurivad tiigis ja metsakõdus elavaid putukaid ning teisi selgrootuid, märkavad nende välistunnuseid, liikumisviise ja elupaiku. Juhendaja abiga õpitakse eristama putukaid ämblikest ja teistest väikestest loomadest. Arutletakse, milline on putukate ja teiste selgrootute tähtsus looduses ning kuidas on nende elu seotud inimese tegevusega.
Keel ja kõne. Lapsed kirjeldavad vaadeldud loomade välimust, värvust ja liikumist ning täiendavad loodusega seotud sõnavara. Ühistes vestlustes harjutatakse küsimuste esitamist, juhiste mõistmist, kaaslaste kuulamist ja oma tähelepanekute sõnastamist. Kokkuvõttes jagavad lapsed oma avastusi ja kirjeldavad, kuidas uuritud loomi hoida.
Matemaatika. Loomade vaatlemisel võrreldakse nende suurust, kuju ja teisi välistunnuseid. Loendatakse jalgu ning rühmitatakse loomi ja pildikaarte ühiste tunnuste alusel. Võrdlemisel kasutatakse mõisteid „suurem–väiksem“, „pikem–lühem“ ja „rohkem–vähem“.
Liikumine. Õuealal ja metsas liikumine ning putukate liikumist matkivad mängud arendavad laste koordinatsiooni, tasakaalu ja kehatunnetust. Mängudes harjutatakse kokkulepitud reeglite järgimist ning kaaslastega arvestamist. Loomade ettevaatlik kogumine ja vaatlusvahendite kasutamine toetavad käe ja silma koostööd ning peenmotoorikat.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine
Vahetu kokkupuude väikeste loomadega aitab kujundada nende suhtes huvi ja hoolivust. Lapsed saavad näidete kaudu teada, et putukad ja teised selgrootud tolmeldavad taimi, lagundavad surnud taimeosi ning on toiduks teistele loomadele. Arutletakse, miks on oluline hoida nende elupaiku, näiteks tiike ja metsakõdu.
Uurimise käigus harjutatakse loodust hoidvat käitumist: loomi käsitsetakse ettevaatlikult, nende elupaiku häiritakse võimalikult vähe ning pärast vaatlemist vabastatakse loomad leiukohta. Lapsed õpivad mõistma, et ka väikestel ja esmapilgul märkamatutel loomadel on looduses oluline roll.
Õpitulemused:
2. Laps oskab kasutada luupi ja lihtsamaid putukate püüdmise vahendeid.
3. laps suhtub loodusesse hoolivalt ja säästvalt (uurimise käigus ei tehta putukatele viga ning programmi lõppedes lastakse nad lahti)
4. laps toob ühe näite putukate kasulikkuse kohta
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Programmi käigus kasutatavad meetodid:
- putukate püüdmine;
- vaatlemine ja kirjeldamine;
- liikumismängud;
- rühmaarutelud.
Kasutatavad vahendid: kahvad (2 tk rühma kohta), valged kandikud (veeputukate püügiks) - 2 tk rühma kohta, vakstud (1-2 rühma kohta), luubid ja vaatluspurgid (3 rühma kohta), "putukaprillid", Petri tassid (2-3 rühma kohta), ämbrid, lusikad ja pildikaardid. Töövahendid on 3-4 õpilase peale (väiksemaid vahendeid nagu luubid, lusikad ja vaatlustopsid on rühma peale 3). Põnevamate putukate demonstreerimiseks kasutatakse õppeklassis olevat mikroskoopi (üks rühma kohta).
Juhis õpetajale:
Enne programmi lepivad õpetaja ja juhendaja e-posti või telefoni teel kokku saabumisaja ja söögipausi korralduse. Õpetaja teatab laste arvu ja vanuse ning annab teada osalemist mõjutavatest toe- ja kohandamisvajadustest. Õpetaja tutvustab lastele eesootavat õppekäiku ning edastab lapsevanematele info sobiva riietuse, kummikute ja kaasavõetava toidu ning joogivee kohta. Looduskeskusesse tulevad lapsed peavad olema ilmastikule vastavalt riides. Kuna asume mere ääres, siis on siin tuulisem kui lasteaia juures. Looduses liikumiseks on vajalikud kummikud. Et lapsed suudaksid keskenduda, on vajalik väike võileib või puuvili. Teed saame soovi korral teha kohapeal. Programmi ajal läbivad lapsed jalgsi 1,5 km pikkuse marsruudi kergesti läbitavas maastikus (pargis, õuealal ja metsarajal).
Ilma liikumispuudeta lapsed saavad programmi tegevustes osaleda. Looduskeskuses on olemas wc. Palume lastega kaasas olevatel õpetajatel õppeprogrammi jälgida ja vajadusel lapsi abistada. Oleme tänulikud, kui täidate peale programmi lõppu vabas vormis tagasisideankeedi, mis aitab meil selle sisu paremaks muuta.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.220848, 23.679232
Programmi läbiviija:
Marko Valker - Nõva looduskooli juhendaja. Marko Valkeril on pedagoogiline haridus (põhikooli loodusteaduste õpetaja, Tartu Ülikool). Marko Valker on töötanud loodushariduse spetsialistina Tartu Loodusmajas, Keskkonnaametis ja Silma Õpikojas. Tal on õppeprogrammide juhendamise kogemus alates 2002. aastast. Ta on koostanud erinevaid keskkonnateemalisi õppematerjale ja veebilehti.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus (15 min). Toimub programmile häälestumine ja lepime kokku reeglid. Lapsed räägivad oma eelteadmistest putukate ja teiste selgrootute kohta. Lepime kokku ohutusreeglid (käitumine vee ääres, herilasi ja mesilasi ei püüa, liikumisreeglid koos juhendajaga jne). Õpime selgeks, millised väikesed olendid on putukad ja millised mitte.
2. Vee-elu uurimine (45 min). Lapsed püüavad 3-4 liikmelistes rühmades putukaid ja teisi vee-selgrootuid. Lapsed asetavad püütud loomad Petri tassidesse ja teistele vaatlusalustele. Suuremate lastega vaadeldakse loomi luupide abil.
3. Metsakõdu uurimine (30 min). Koos juhendajate abiga kogume metsakõdu (sammalt ja mulda). Asetame selle valgele vakstule ning püüame plastmasslusikatega kõdust välja ilmuvad putukad kinni. Vaatlemiseks asetame need luubiga vaatlustopsidesse. Lapsed kirjeldavad loomade värvust ja liikumist.
4. Liikumismängud ja teadmiste kinnistamine (15 min). Viime lastega läbi liikumismängud, mille käigus peavad nad matkima erinevate putukate liikumist. Mängu "õige või vale" abil kinnistatakse omandatud teadmised. Lapsed õpivad läbi mängude, kus erinevad putukad elavad ning millist kasu nad meile toovad. Lapsed valivad kiletatud piltide seast välja putukad, mida nad on näinud.
5. Kokkuvõte ja tagasiside 15 min. Juhendaja teeb kokkuvõtte ja küsib lastelt tagasisidet.