varjualune

Retke käigus arutletakse muuhulgas:

  • millist matkavarustust loodusretkel vaja läheb
  • kuidas maastikul liikuda
  • mida teha, kui oled eksinud
  • mida looduses tohib ja mida ei tohi teha
  • millised on ohud looduses
  • miks üleüldse matkama minna
  • millised on paremad ja huvitavamad matkapiirkonnad Eestis

Õpitakse:

  • Kasutama kompassi ja kaarti
  • määrama ilmakaari lisaks ka päikese järgi
  • õpime ära paar praktilist sõlme, mida igapäevaelus kasutada
  • loodust vaatlema ja märkama
  • leidma loomade tegevusjälgi
  • erinevaid matkatarkusi

Relation to curriculum:

ettevõtlikkuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus

Interdisciplinary integration:

Seos õppekavaga:

I kooliaste:

2.1.4.1. Inimese meeled ja avastamine

2.1.4.2. Aastaajad

2.1.4.3. Organismid ja elupaigad

2.1.4.6. Ilm

2.1.4.7. Organismide rühmad ja kooselu

2.1.4.10. Minu kodumaa Eesti

II kooliaste:

2.1.6.3. Elu mitmekesisus Maal

2.1.6.8. Pinnavormid ja pinnamood

2.1.6.12. Mets elukeskkonnana

2.1.6.17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis

III kooliaste:

2.1.9.3. Loodusnähtused

2.1.9.4. Elus- ja eluta looduse seosed

2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Guidance for teacher:

Tutvustade enne retkele tulemist lastele retke temaatikat. Kaasasoleva õpetaja roll programmis on retkejuhi toetamine suhtlemises õpilastega. Programmi ajal abistab õpetaja üldise korra hoidmisel. Peale retke toimumist korrata koolis nähtut ja kuuldut.

Target group:

Lasteaed
1-3 klass I kooliaste
4-6 klass II kooliaste
7-9 kl III kooliaste
Gümnaasium

Duration:

2,5 tundi

Group size:

25

Occurence time:

Aastaringselt

Price:

150€

Additional info:

Selga ilmastikule vastavad riided (programm toimub täies mahus õues), märja ilma puhul jalga kummikud, kaasa piknikusöök ja -jook. Programm ei sobi liikumispuuetega õpilastele, kuivõrd liikumine ei toimu pelgalt ettevalmistatud radadel.

Place of performance:

Muraste looduskooli matkarada

Location of execution:

59.458282926915, 24.4265316

Program performer:

1-2 retkejuhti

Language:

Eesti keel

Last saved:

19.12.2020

Long description:

Ehitame programmi üles nö ekspeditsiooni või matka vormis, misläbi on oluline osa sissejuhataval arutelul. Lisaks marsruudi ja varustuse planeerimisele mõtleme läbi maastikust, aastaajast jm tulenevad ohud ning väljakutsed. Püstitame eesmärgi nii kaardil kui vestlusringis, kuhu ja miks me matkata plaanime, millele tähelepanu pöörame ning kuhu välja jõuda tahame.

Sissejuhatuseks uurime, kes ja kus viimati matkas, milline oli kogemus, emotsioon aga ka kitsaskohad ja probleemid. Retkejuht tutvustab looduses liikumise ja matkamise nö hea tava põhimõtteid (vt “Loodusesõbra meelespea”) ning räägib ära lühidalt oma loo looduses matkamise kontekstis.

Kuivõrd osas rajast läbib ka looduskaitseala, siis on hea võimalus arutleda looduses liikumise piirangute ja keskkonnast hooliva matkamise üle. Samas, ümbruskonnas asuvad mitmed laiutavad elamuasumid ja -projektid loovad eelduse ka nö igameheõigustega tutvuda ja seda ka praktikas rakendada.

Matkamisel on tule tegemine väga olulisel kohal - võimalusel teeme ka koos lastega lõkke püstkotta, räägime arusaadavalt ohutusest ja tule tegemise riskidest, ent samamoodi lõkketulest kui möödapääsmatust matka ja -või elupäästjast metsikus looduskeskkonnas.

Mänguline metsaretk

Sõltuvalt vanuseastmest, hooajast ja klassi ettevalmistusest võtame ette rohkem või vähem mängulise retke. Vahelduvad maastikud, mis Muraste looduskooli ümbritsevad, annavad hea võimaluse kompaktselt erinevaid looduslikke takistusi ka praktikas kogeda – olgu selleks siis köite abil klindiservalt laskumine, rabas orienteerumine või ürgmetsas joogivee otsimine. Vanemate kooliastmete puhul keskendume mõne konkreetse spetsiifika läbitegemisele – peavarju valmistamine, toidutaimed metsas, kaarditöö ja orienteerumine, matkaekspeditsiooni varustus vms. Metsaretke õnnestumise eelduseks on eelnev koostöö õpetaja või juhendajaga, misläbi selgitame välja konkreetse päevakohase eesmärgi.

Retke käigus arutletakse muuhulgas:

  • millist matkavarustust loodusretkel vaja läheb
  • kuidas maastikul liikuda
  • mida teha, kui oled eksinud
  • mida looduses tohib ja mida ei tohi teha
  • millised on ohud looduses
  • miks üleüldse matkama minna
  • millised on paremad ja huvitavamad matkapiirkonnad Eestis

Õpitakse:

  • Kasutama kompassi ja kaarti
  • määrama ilmakaari lisaks ka päikese järgi
  • õpime ära paar praktilist sõlme, mida igapäevaelus kasutada
  • loodust vaatlema ja märkama
  • leidma loomade tegevusjälgi
  • erinevaid matkatarkusi

Sõltuvalt jõuame igal retkel läbi teha vähemalt paar alljärgnevat tegevust:

  • Minutimäng
  • 100m sammude lugemine
  • Kiiruse, teepikkuse arvutamine
  • Ilmakaare (põhjasuuna) määramine looduses, päikesekell
  • Teatemäng kahe grupiga. Iga grupi liige saab järjekorranumbri ja taimeosad (käbid, lehed jm) on keskel – neid tuleb siis kiiruse peale üles korjata.
  • Pime tutvus loodusega: kaks paarilist, üks juhib teist (pimedat) paar minutit ringi ühe objektini ja laseb katsudes/nuusutades jne ära arvata, mis see on.
  • Lihtne orienteerumismäng: grupid peavad leidma maastikult kaardi abil etteantud järjekorras kontrollpunktid

Retke lõpus saame lastega kokkuvõtvalt arutleda päeva jooksul tekkinud emotsioonide, küsimuste, hirmude jm üle. Püüame kas koos klassiga või lastele iseseisvalt püstitada eesmärgi, kuhu, millal ja kuidas järgmine loodusmatk ette võtta. Eeldame, et peale õppekäigul osalemist on õpilastel tekkinud huvi ka iseseisvalt meie kodumaa loodust mõtestatult avastada ning nad omavad ettekujutust elementaarsest varustusest. Kokkuvõtva ringi lõpus jagame ka õpetaja ja lastega koduülesannet, mis aitab metsas õpitut paremini kinnistada ning koolipingis õpituga paremini seostada.